KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud
tegemist suhteliselt väikese valimiga; intervjuu võib olla täiendavaks meetodiks lisaks anketeerimisele; laialdast rakendamist leiab intervjueerimine nn kontrolluuringutes, mille eesmärk on kontrollida massiuuringu tulemuste usaldusväärsust. Tehniliselt kujutab intervjuu endast elavat ja sundimatut vestlust kahe võrdselt huvitatud isiku vahel. Intervjuu eeliseks võrreldes anketeerimisega on vahetu kontakt respondendiga. Põhiprobleem on aga intervjueerija mõju respondendile. Intervjuu klassifikatsioon: A. vastavalt eesmärgile eristatakse: a) arvamuste ja suhtumiste (välja selgitada arvamused ja reaktsioonid) ning b) dokumentaalne intervjuu (faktidel põhinev); B. liigendus responendi tüübi alusel: a) vastutavad isikud (positsioonist lähtuvalt võivad lubada või keelata uuringu läbiviimise
annaabi.ee 
