Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu "bandiitide" ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine
Koordi talupojad vääravad kurjuse jõu bandiitide ja kulakutega ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Küla muutusi kirjeldatakse kui imena, mille saada korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole selles teoses midagi ühist. - Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Omased rikas lokaalkoloriit, särav huumor ja pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ametlikkusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib tema huumor mõtte- ja loomevabadust. Kerkib esile panoraamromaan, kus püütakse detailselt välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. - Rudolf Sirge „Maa ja rahvas“ keskendub maa ja võimu ümberjagamisele ühes Eesti külas.