Hetiitide ajalugu, sealhulgas ka kunsti saab jagada nelja perioodi: 1. Vana kuningriigi aeg, u 1700-1450 a. eKr 2. Keskmise kuningriigi aeg, u. 1450-1200 a. eKr 3. Uue kuningriigi aeg ehk Hetiitide impeerium, u. 1450-1200 a. eKr 4. Süro-Hetiidi periood, u 1100-700 a. eKr Tänu kaubandusega seotud kirjavahetusele assüürlastest kaupmeestega on meie käsutuses mõningast materjali Vanast Hetiidi perioodist. Tollaste kuningate nimekirjadest tulevad esile kaks nime Pitkhana ja Anitta Kussara dünastiast keda on hiljem mainitud ka Böghazköy arhiivis umbes 1300 a. eKr kui Hetiidi hegemoonia rajajad. Ent mitmed teadlased ja asjatundjad on jõudnud teadmisi taga ajades probleemideni keelega. Kirja- ja keeleteadlased on kokkupuutunud kolme Anatoolia piirkonda puudutavate kirjutiste grupiga. Need on: 1. Assüüria kaupmeeste kiilkirjas dokumendid, n-ö Kapadookia tahvlid 2. Hetiitide kiilkirjas arhiiv, mis leiti hetiidi riigi pealinnast, Boghazköy'st 3
19. 18. sajandil oli Väike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sõltumatud riigid. Elanikkonna põhiosa rääkis tõenäoliselt nn hati keelt, mis arvatavasti ei kuulunud indo-euroopa keelte hulka. Kuid samast ajast on teada ka indo-euroopa nimesid, mis osutab indo-euroopa keeli kõnelevate rahvaste kohalolule Väike-Aasias. 18. sajandi jooksul vallutas üks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana, Kanesi linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas võimu enamusele Väike-Aasia keskosast, hävitades seejuures tulevase hetiidi pealinna Hattusa. Nii kujunes teadaolevalt esimene suurem, ehkki lühiajaline, riik Väike-Aasias. Hetiidi vana riik kujunes 17. sajandil, mil esile tõusid indoeuroopa päritolu Hattusa valitsejad. Hilisema põrimuse järgi pani Hattusa valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. saj I pool). Hattusili I (u 1650 1620; pärimuse järgi Labarna poeg) laiendas võimu suurele osale
annaabi.ee 
