tahkete osade sisaldusega. Peamine puudus antud meetodil on see, et ei saa kõrvaldada veest naatriumhüdrokarbonaate, mis muudab ta õlletööstuse jaoks kõlbmatuks. 4. Ioonvahetus põhineb ioniitide kasutamisel. Ioniidid on materjalid, m,illel on omadus vahetada nende koostisesse kuuluvaid ioone ioonide vastu mis on vees. Eristatakse kationiite, millel on võime vahetada positiivselt laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonid vees olevate naatriumi ja magneesiumi vastu ning anioniite, mis vahetavad negatiivselt laetud vee ioonid (kloriidid, sulfaadid). Kasutatakse paralleelset ja järjestikust vesinik-kaltsiumkationeerimist, mille puhul lastakse vesi läbi filtrite, mis on täidetud katioonidega (laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonidega). Filteerimisel läheb vesi läbi vesinik-kationiidi ja kõik vee soolades lahustunud katioonid vahetatakse kationiidis s.t. vette läheb üle ekvivalentne kogus.
mis vahetavad oma koostisse kuuluvaid radikaale või ioone vees sisalduvate katioonide või anioonide vastu: Na2R + CaSO4 = CaR + Na2SO4 vesinik- vormis H2R + MgCl2 = MgR + 2HCl ROH + HCl = RCl + H2O R - ioniidi püsiv (mittevahetuv) radikaal Katioone vahetavad ioniidid – KATIONIIDID Anioone - “ - – ANIONIIDID Neid tüüpe kasutatakse vee puhastamisel järjestikku Kui kasutada järjestikku kationiite (H-vormis) ja anioniite (OH-vormis), siis vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid järjestikku nende vastu → H2O Ioniite regenereeritakse (hapete, leeliste või soolade lahustega) ja kasutatakse korduvalt Kvalitseetsete ioniitidega töödeldud vesi – peaaegu ekvivalentne dest. veega (DEIONISEERITUD VESI), kuid palju odavam 3. ELEMENDID 3.1. 13. rühma elemendid (B – Tl): üldiseloomustus Viimaste IUPAC-i reeglite kohaselt 13. rühm (varasem IIIA, trieelid) pole soovitatav
annaabi.ee 
