klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid
Kalme peaatribuut on hauakivi. Kivide seotus kalmetega on tuntud kogu maailmas: megaliidid, püramiidid jne. Samamoodi on kivid olnud mitmes kultuuris hinge sümboliks ja eluasemeks - nii nagu kalmes on surnu, on kivis surnu surematu hing. Kivide tähendust on seostatud esivanemate ja loodusvaimude kultuse, fetisismi ja animismiga. Kivid seonduvad ka mägedega ning sedakaudu energiakeskustega ümbritseva maastiku suhtes ning toimivad kommunikatsioonivahendina inimeste ja jumalate vahel. Animistlikus kultuuris võis kivi tähistada surnu hinge, loodusvaimu või muu üleloomuliku olendi püsivat elupaika.32 Hauakivi on nüüdisajalise kalme peamine atribuut. Tänapäeva kalmete ja hauaplaatide sümboolika tõlgendamine on keeruline, sest nende puhul põimuvad mitmed erinevad funktsioonid ja aspektid. Käesolevas töös püüab autor tõlgendada hauakivide sümboolikat mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu. 6.2. Üldiselt tänapäeva hauakividest
(Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma. Animistlikus faasis inimene mitte ainult ei usu inimhinge eksistentsi, vaid näeb ka igas loodusobjektis elusolendeid. Nõnda arvatakse, et kõik puud, taimed, loomad, linnud, kalad, kivid, jõgi, päike, tuul jne. on võimelised ratsionaalselt mõtlema ja rääkima. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (ba või bai), ja elujõud (ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast alles pärast tema surma
annaabi.ee 
