Maalikunsti zanrid on figuraalkompositsioon (peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal), portree ja aktimaal (huvi näo ja alasti inimkeha vastu), maastikumaal e. peisaaz (loomamaalijaid nimetatakse animistideks, meremaalijaid nimetatakse marinistideks) ning siseruumid ja esemed (vaikelu, natüürmort, mis hakkas levima renessansiaegses Itaalias 14 sajandi alguses, iseseisvaks maalikunstiks kujunes 17. sajandil. Akrüülvärvid on sünteetilised emulsioonvärvid, värskena vees lahustuvad, hiljem kuivades ei lahustu. Kasutusele võeti pärast II maailmasõda. Sideaineks kasutatakse vaiku mis kuivamisel jätab sileda läikiva pinna. Akvarellvärvid on vees lahustuvad guassvärvid
maailmasõda on selle osakaal Marimaa põllumajanduses tõusnud. Tegeldud on ka jahi, kalastuse ja mesindusega. 20. sajandil on paljud marid leidnud rakendust tööstuses ning muudes mittetraditsioonilistes majandusharudes. Usund Enamik marisid õigeusustati 18. sajandil sunniviisiliselt. Selline kristianiseerimine jäi muidugi üsna formaalseks ning suur osa marisid (eriti idamarid) säilitas oma endise usu. 1897. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistas 27,6% maridest end avalikult animistideks, tegelikke animiste ja n-ö poolpaganaid oli kindlasti tunduvalt enam. Mari animism on alles tänini, see on Mari Vabariigis ametlikult tunnustatud. Riigi rahaga rajatakse hiisi ning animistlikud preestrid (kart'id) osalevad riiklikel tseremooniatel. Usklikud mäemarid on reeglina õigeusku ning loomulikult on õigeusklikke ka teiste maride seas. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Mordvalased