selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1
Teine aspekt, et paavst kogub raha ja viib selle maalt välja ning maa jääb vaeseks. (Siiski indulgentsude müümisel polnud erilist tähtsat osa paavsti tuludes, see suht väike). Mõni indulgentside kampaania võis töötada hoopis kahjumiga. Pluss ühiskonnas oli pidevalt nõudmine nende järgi. Sinekuur palka saab aga tööd ei pea eriti tegema, vaimuliku palgatulud, mille omamine ei olnud seotud kohustusega teha vaimuliku tööd. Sinecura animarum tulu ilma hingehoiuta. Keskaegsetes ülikoolides õppejõududeks vaimulikud, kellel oli sinecura animarum, tänu millele nad said ülikoolis õpetada. Renessanssi ajastu paavste iseloomustab: kirjanduse/kunsti toetamine, neid on süüdistatud ebamoraalses poliitikas. Kindlustatakse suguvõsa/pere tulevikku, vaimulike puhul nim seda nepotismiks. Rodriga Gorgia sai paavstiks Aleksander Vi-na. Tema sihiks on peetud paavstivõimu asendamist dünastilisega.