Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketos`ena (Võitmatu Jumalana). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid püstitada varasemast suurejoonelisemaid ehitisi. Templitele lisaks ehitati kõikjal linna keskusena välja agoraa, nõukogu hoone ja tingimata gymnasion kohalik spordi- ja hariduskeskusena. /..
10000 lihtsõdurit. Kõiki neid abielusid tähistati ühise hiigelpulmapeoga, märkimaks Euroopa ja Aasia ühinemist. Teisalt karistas Aleksander karmilt vahepeal omavolitsenud asevalitsejaid (satraape) ja nõudis nende palgaarmeede laialilaskmist. Mitmed makedoonia võimukandjad hukati. Aleksandri endine sõber ja nüüd oma elu pärast kartev Harpalos aga põgenes palgaväe ja suure rahaga pakku Kreekasse. 324. a. lasi Aleksander hakata end austama Võitmatu Jumalana (Theos Aniketos), saates sellekohase nõude ka Kreekasse ja Makedooniasse. Kreeklastes, kelle jaoks surelike kultuslik austamine polnud tundmatu varemgi, ei tekitanud see vastuseisu, kuid Makedoonia asevalitseja Antipatros jättis nõude täitmata. 323. a. suundus Aleksander Baabüloni, kust lähtuvalt kavandas uusi vallutusi. Esimesena oli plaanis alistada Araabia poolsaar. Kuid suvel haigestus Aleksander palavikku (arvatavasti malaariasse) ja suri, veidi enne kui sai 33- aastaseks.
annaabi.ee 
