Muidugi tõi see kohe külmaväinad peale ning Anni, Grete ja mina tahtsime kohe koju joosta, kuid oli pime ja kodu oli 500meetri kaugusel. Seepärast pidime nende õudus juttu veel kuulama. Praegugi kardan seal üksi käija, sest see jutt meenub pidevalt ja need puud tunduvad öösel kuidagi imelikud. Nagu oleks surnuajas. Selline jutt minul siis selle kohta. 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal Randvere omab oma alla eraldi väga palju külasi. Isiklikult tean ainult Anijala küla, Ansi küla, Irase küla, Kellamäe küla, Laheküla küla, Põlluküla küla, Pähkla küla, Randvere küla, Mullutu küla, Viira küla, Tõlli küla. Mina teadsin isiklikult ainult neid külasi, mis kuulkuvad Randvere alla. Nimetan ka ära siis need külad, mida ma ei teadnud ennem, et nad kuuluvad Randvere alla ja need on Kaarmise küla, Koidu küla, Parila küla, Pärni küla, Tamsalu küla, Unimäe küla. Terves Kaarma
Pall seostas selle aletegemise kohaga. 1997 Pall vere kui algne determinant, mis ei ole tähistatud asustusühikut, teke seotud alepõllundusega. vere lõpulised külad väiksemad kui la lõpulised külad. Hüpotees: -vere lõpulised külad tekkinud vahe-eestis, kus alepõllundust palju kasutatud. Saaremaal la, -vere, Hiiumaal ste. -jala-lõpp isikunimedest tulenenud kohanimed enim Saaremaal. Nahkjala, Mustjala -jala kui determinant: Anijala, Tuhkjala Liitsõnalised apellatiivid: -Hakjala, Puujala Läänemaal jala tähendanud põllumaa vms osa nimetust. Muudest tüüpidest üle tulnud: Mändjala -lepa-lõpp. Pole seotud puu nimega, vaid olnud murdekeeles ,,lõpp" tähenduses. Enim Läänemaal, rannajoone ääres, kus viidanud lahele. Pea-, pää, pe-,be-lõpp. Sageli isikunime osad olnud. Pea-lõpp ,,ots" ,,tipp" mere ääres. Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli
annaabi.ee 
