Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest...
Teaduses ei kardetud eksperimenteerida viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid). · Kunst ja kultuur sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom); naised peavad olema kaetud (kui palju, oleneb piirkonnast); järgiti sunnat (prohveti sõnadele põhinev pärimus); saab pidada ka Aniik-Kreeka pärandi säilitajateks tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde, esialgu järgiti ka Aniik-Kreeka seadust, kuid hiljem seda täiendati ja jõuti kaugemale, kui Kreekas oli jõutud. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuur 2000 - 1100 eKr. Kreeka ajaloo vanim eriood. Jaguneb: 1) minoiline kultuur (~2000 eKr) tuleneb Kreeta kuningas Minose nimest (Minos oli minotauruse müüdiga seotud, lasi tema elukohaks luua labürindi),
annaabi.ee 
