kellel on taga neli varvast ja ees kolm. 30 cm turjakõrgus. Jalad oli pikemad kui phenopoolusel. Erotseeni lõpus eohippus läks üle orohippuseks. 30 miljonit aastat tagasi oli vähe muutusi. Olgitseenis oli Põhja- Ameerikas mesohippus. See oli juba lamba suurune. Eesjalaga toetus kolmele varbale. 26 miljonit aastat tagasi oli meohippus. Sel ajal oli ka tarahippus ja nerühippus. See oli juba eesli suurune. Tal oli ees kui taga 1 varvas. Euroopas samal ajal oli anhiteerium. Tema toetus ka keskmisele varbale, kuid teine ja kolmas olid ka natuke abiks. Liotseenis oli liohippus. 100-120cm tk. Keskmine varvas oli juba korralik kabi. Liohippusest põlvnevadki paljud praegused hobuste liigid. Hobused levisid, Ameerikas, Euroopas, Aafrikas. Jääaegade vahe oli soodne periood , Põhja-Ameerikas kulges kuni vesihippuseni, kuni järsku katkes. II loeng Kodustamine On leitud, et alguses hobuseid kütiti. Mesopotaamias 5000 aastat tagasi kodustati
Jalad toetusid 3...4 varbale, mis võimaldas liikuda pehmel pinnasel. Kliima jahenemisel arenesid jalad pikemaks ja külgmised varbad taandarenesid. o Fenakoodus o Eohippus-tagajalgadel kolm, eesjalgadel neli arenenud varvast o Hürakoteerium (Euroopas) o Orohippus(P-Am) 64 KALAKASVATUSE ERIALA o Mesohippus (P-Am) o Parahippus ja merühippus (P-Am) o Anhiteerium (Euroopas) o Pliohippus (tugevasti arenenud keskmine varvas, mille viimane lüli oli kujunenud kabjaks, 100...120 cm kõrge) o Ulukhobune Kodustamine Hobune kodustati mitmes kohas. Algul peeti neid liha-, piima- ja ohvriloomadena. Vanim tõend kodustamise kohta Edela-Iraani mägismaalt iidne põlvnemistabel (3000 a e.kr). ca 1600 a e. Kr Babüloonias kasutati hobustega veetavat sõjavankrit. Hetiitide kultuuri perioodil 14. saj e
annaabi.ee 
