loomingut. Kujunes juudivaenulikkus Euroopas. Tsentraliseeritud riikide kujunemine(Prantsusmaa ja Inglismaa) : Algrahvastik koosnes geldidest, germaanidest ja anglosaksidest. 11.sajandil valitsenud purustas Normandia kuningas William inglise kuninga Haroldi väed Hastingsi lahingnus, mis toimus aastal 1066. Põhjuseks oli see, et Harold ei jõudnud õigeks ajaks vägesid kokku ajada.Willima sai Inglismaa kuningaks. Ühiskond kujuneb normanitest ehk prantslastest, kes võtsid anglosaksidelt lihtsalt maa ära. William paneb paika valitsuskorra, mis erines Mandri-Euroopast. See tähendas seda, et kõik feodaalid allusid otse kuninga võimule. Tänu sellele kujunes Inglismaast tugev kuningriik. Järgmiseks suureks valitsejaks oli Henry Teine. Tema tegevus : Ta kehtestas vandekohtu, mis sarnaneb tänapäeva vandekohtule ja koosneb 12-inimesest. Allutas kiriku valitseja võimule, kirikul ei olnud enam nii suurt tähtsust
tugevam, ta pärib palju ka seniseid viikingite alasid ja seepärast on Taani kuningas Knut Suur sisuliselt ka Inglismaa kuningas! (talle kuulub ka alasid praeguselt Norrast ja Rootsist; osad ajaloolased väidavad, et ka Eesti aladelt). Otsi Internetist mõni kaart, kus on kujutatud Knut Suure riigi alasid. c) Viikingid mõjutasid Inglismaa ajalugu oluliselt, ent ei saa öelda, et nad oleksid suutnud anglosaksidelt võimu üle võtta, viikingite pikaajaline valitsemine oli pigem ikka erandlik ning jätkusid pidevad konfliktid anglosaksidega (seega põliselanike keltide seisukohalt: võõrvõimud võitlesid omavahel!) 7. Normandlaste vallutused a) viikingid rüüstasid Lääne-Euroopa rannikut, Prantsuse kuningad nägid suurt vaeva, et enda alasid kaitsta, seepärast otsustati 911.a. anda viikingite väepealik Rollole (algne nimekuju tõenäoliselt Ralf või Rolf) anda
annaabi.ee 
