Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg! B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega. Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on 30ndatel anglofiilse traditsiooni maaletooja, on esimisi T. S. Elioti uurija. "Fausti" tõlge polnud Orase ainuke soov, tõlkeid tuleb Arbujatega seoses, Fausti tõlkeid tuleb kaks: A. Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju. Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel. Maagiline kolmnurk: TÜ peahoone - Werneri kohvik - ja mingi kohvik, milles on nüüd hotell London. Suhtlemine ka akadeemilise elu pinnal. Suur osa Arbujatest on seotud üliõpilasselts Veljestoga. Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama? Saab väga lihtsalt rääkida sellest, et B
Välja tuleb nii: teravik Euroopas, kuid kogu baas maailma teistes osades. Ainult Põhja-Ameerika Ühendriikide olukord on teine. USA kogu baas asub iseoma kontinendi piires ja ainult nende teravik puudutab ülejäänud maailma osi. Siit tulenebki Ameerika nähtamatu sisemine jõud, võrreldes enamiku Euroopa koloniaalimpeeriumite nõrkusega. Inglismaa näide ei lükka samuti öeldut ümber. Vaadates Briti impeeriumile, ei tohi unustada kogu anglosaksa maa-ilma kui niisugust. Inglismaad ei tohi võrrelda mitte ühegi teise Euroopa riigiga juba üksinda sellepärast, et Inglismaal on niivõrd palju ühist keeles ja kultuuris USA-ga. On selge, et uute maade kättevõitmise poliitikat võiks Saksamaa toestada ainult Euroopa sees. Kolooniad ei suuda seda eesmärki teenida, kuna neid pole kohandatud nende väga tihedaks asustamiseks eorooplastega. XIX sajandil polnud enam võimalik saada selliseid koloniaalvaldusi.
annaabi.ee 
