Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku (enamik ohvreid olid eestlased). Pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist said repressioonid sisse tõelise hoo. Poliitiliste vangide täitusid vanglad ja koonduslaagrid. Esmalt olid repressioonid suunatud kommunistidele. Hiljem ka rahvuslastele, anglofiilidele, sõjavastastele. Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest.
kontrolli alla. Hiljem saadi sellele ka mandaat ning hilisem Namiibia sai taas iseseisvaks alles 1990. a. Sõdadevaheline aeg Tänapäevased Zambia ja Zimbabwe ehk Rodeesia tekistas probleeme, kui 1924. a hakkas lõppema Lõuna- Aafrika Kompanii haldusvõim selle territooriumil. Tekkis küsimus, mis neist kolooniatest saab: kas sealsetele valgetele kodanikele antakse võimalus iseseisvuda või jätkatakse LAU koosseisu. Rodeesia küsimus sai anglofiilidele, eesotsas Smutsiga, ja nende võimulolekule saatuslikuks, sest ei suudetud ära hoida territooriumi eraldumist. Sealsed valged asunikud hääletasid referendumil mitteühinemise poolt, vatamata paljudele pakkumistele. Täiesti iseseisvaks need piirkonnad ei saanud, aga nad eraldusid omavalitsusliku üksusena ning said Suurbritannia asumaadeks. Pärast seda tuli võimule Rahvuspartei, kelle programmiks oli valge vähemuse ülemvõim ja LAU võimalik iseseisvus Suurbritanniast