korda valmistama jäätist ja veini. Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale) -- Rootsi ja Poola vahel puhkes uus sõda selle nimel, et kes saab endale Balitikumi.
Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima, kui 1603. aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia Stuartid'e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest: Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga) nende dünastia oli katoliiklik (enne oli anglikaani kirik + puritaanid), kuigi ta jätkas siiski anglikani kiriku soosimist ja katoliiklased langesid kohati isegi tagakiusamise alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk püssirohu vandenõu, mille eesmärk oleks olnud lasta õhku parlamendi hoone ja taastada katoliku kirik) ning ka puritanid langesid tagakiusamise alla ning olid sunnitud lahkuma Ameerikasse. Kuninga välispoliitiline kurss -> Hispaania oli katoliiklik ning James I pidas neid liitlasteks (tahtis häid suhteid)
annaabi.ee 
