a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut.
Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade