aastas. Jersey tõug on hollandi tõu järel kõige levinum maailmas. · Eesti maatõug ... - on kujunenud aborigeensest karjast. Plaanipärast aretustööd on tehtud viimase 100 a vältel. Eesti maatõugu on püütud parandada Lääne-Soome sugulastõugude ja jersey tõuga ristates. Annab kulutatud söödakoguse kohta rohkem piimarasva, kui eesti mustakirju või punane lehm. Eesti punane veisetõug ... - on kujunenud eesti aborigeense maakarja ristamisel angli (angleri), taani punase, põhja- schleswigi ja teiste sugulastõugudega. On enam levinud Lõuna-Eestis. Põhja-Eestis on rohkem mustakirjut karja, maakari on aga peaaegu kadunud. VEISTE PIDAMINE Üldnõuded lautadele · Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis · Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta · Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta · Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15
õigusteaduskonna kandidaadikraadiga. Abielludes Edise mõisaomaniku tütre Katharina von Roseniga omandas ta ka Edise, Pühajõe ja Konju mõisa. Mõisa võõrandamisel 1919. aastal olid selle omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. Eesti iseseisvuse algaastail, pärast maareformi läks Edise tänutäheks teenete eest Vabadussõjas Viru rinde juhi kindal Aleksander Tõnissoni valdusesse. Endisest mõisast kujunes lühikese aja jooksul eeskujulik talund. Soetati angleri tõukari, rajati korralik aiand, taastati mõisa park, ennistati häärberi hilisklassitsistlik interjöör ning eksterjöör. Kindralist peremehe algatusel loodi puukool (asus praegusel Mesinduse krundil), kust võrsunud ilupuud kaunistavad praegugi haljasalasid ja parke Tartus, Rakveres. Mõni neist on ehk säilinud veel Narvaski. Edise oli Virumaa pollumeeste tähelepanu keskmes, palju esineti põllumajanduslikel näitustel, kust saadi korduvalt tunnustust. Ediset on külastanud president K
annaabi.ee 
