90% esineb suguelundeil ja 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud. Teisene süüfilis Umbes 9.ndal nädalal algab teisene staadium süüfilis muutub süsteemseks. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud. Umbes 812.ndal haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isiksustel võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid palavik puudub. Vahel kaebuseks isutus, nõrkus. Paljudel peavalu ja kaelavalu. Kolmandane süüfilis Tekivad nahas, suus, luudes või mis tahes organis suured valutud sõlmed. Hiljem need haavanduvad ja paranevad armiga. Kõige kurikuulsam on ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Palju probleeme tekib südameveresoonkonnaga. Kuid ka närvisüsteem. NS haaratuse tunnusteks võivad olla kõnehäired, valu ja
(nt.Veenuse kroon otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Kolmandane süüfilis. Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks. Need hiljem haavanduvad ja paranevad armiga
kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid. Aeg-ajalt esineb haiguse
roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid
annaabi.ee 
