Laagerdataks kasutusel olnud bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Ameerika viskid ( ingl whiskey) destileeritakse kolonndestillatsioonimeetodiga ja laagerdatakse seest põletatud uutes ameerika valgest tammest vaatides. Bourbon- viski tooraineks on vähemalt 51 % maisi. Tennesse- viskid valmistatakse nagu bourbon- viskidki, kuid filteeritakse läbi vahtrapuust saadud süte. Bitterid on kibedad, rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Maitsestamiseks kasutatakse angeelikat, lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidruni- ja pomerantsikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, korirohtu, tammekoort, naistepuna jne. Tuntumad bitterid: Saksa Underberg, Itaalia Fernet Branca, Taani Gammel Dansk, Ungari Zwack Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili Manhattan valmistamisel), Campari (joogibitter).
erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 415 erineva maitseandjaga. Ajalooliselt on väljakujunenud, et toodetaks kahte põhimõtteliselt sarnast jooki Dzenver, toodetakse Saksamaal, Belgias ja Hollandis. See on dzinnitüübiline jook, mis saab oma maitse kadakamarjadelt. Jaguneb: a) Oude Genever ehk vanem dzenver, maitselt kangem ja kirbem. b) Jonge Genever ehk noor, kergema lõhna ja maitsega dzenver. Dzinn, maitsestatakse kadakamarjadega, kasutatakse ka koriandrit, angeelikat, kaneelikoort, iirise juurt, sidrunikoort, lavendlit jne. Levinud Suurbritannia, USA ning Hispaanias. Jaguneb: a) London Dry Gin. Värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv dzinn. Tänapäeval ei pea olema valmistatud tingimata Londonis, isegi päritolumaa pole määratud. Dzinnidest on London Dry hinnatud enim just kokteilide ja segujookide koostisosana. b) Plymouth Gin. Maitselt vähem tsitruseline, samas aromaatne ja vürtsikas. Unikaalne dzinn, mida
annaabi.ee 
