2006. aastal hakati ehitama esimest lennukikandjat CVNX, kõige moodsamat ja täiuslikumalt varustatud ujuvat tehissaart. Valmima peab see aastal 2013 ja asendama praegu kasutuses olevat USS Enterprise'i. Stardiraja paiknemisviis ja konstruktsioon, nagu ka tehnovarustus, uuenevad oluliselt. Täiesti originaalne on idee muuta tüürpoordis stardikatapultide veeres asuv esimene tõstuk ehk elevaator raja elemendiks, mis kiirendab lennukite etteandmist trümmis asuvatest angaaridest. Lisaks elevaatoritele on uuele tasemele viidud ka lennukite püüdepidurdusseadmed, mis saavad olema elektromagnetilised. Imposantsed arvud Nimitzklassi lennukikandjad kui suurimad eales konstrueeritud sõjalaevad äratavad üldisemat huvi ka tehnoandmetelt. Maksimaalkiirus sellise hiiglase juures ületab 30 sõlme, mis maakeeles tähendab kiirust, millega meie autod linnas liiguvad. Uue CVNXlaeva stardiplatvormi pikkus ja laius on vastavalt 317 ja 40,8 ning 339 ja 77 meetrit
5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool.
5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10.1917 tuli käsk seoses sõjategevusega ehitustööd lõpetada aga õnneks olid angaarid selleks ajaks peaaegu valmis (puudusid suured lükanduksed, kaldtee lennukite veeskamiseks ja põrandal polnud laudadest katet) 1918.a. novembri lõpul leiti angaaridest sakslaste poolt maha jäetud vesilennuki Friedrichshafen FF 41 A lennukõlbmatu vrakk. Allesjäänud lennukist ja teistest osadest sai hiljem peale kapitaalremonti Eesti õhujõudude lennuk nr. 1 9. jaanuaril.1919 koostati kaitseväe ametnike poolt angaaride ja Lennusadama ülevõtmise akt. 13.03.1919 loodi Merelennurühm. 1921 lõpetati poolelijäänud 2 - korruselise kasarmu ehitus, kus hakkas paiknema Lennukool.
annaabi.ee 
