Aulat nimetati tollal kuuldesaaliks ning seal on toimunud sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast.Peahoone teise korruse õuepoolses endises avaras auditooriumuis on praegu ülikooli nõukogu istungite saal. Lõunatiibhoones muuseumi kohal asuvad õppeosakonna ja rektoraatori ruumid. Rektori kabineti sisustuses pälvib tähelepanu
erakordselt hästi säilinud nii välisilme kui ka interjöör. Maja on välimuselt rohkem nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub Roosikantsi 4b Tallinnas. Maja on planeeritud aastal 1930-1932 arhitekt Olev Siinmaa poolt. Alumise korruse moodustavad töötuba, saal, söögituba, mis on anfilaadselt ühel teljel ning koridoriga selgelt teenindavatest ruumidest eristatud. Sopiline ning mahuline ülesehitus on võimaldanud ruume hästi proportsioneerida. Ülakorruse magamistoa juurde kuulub suur päikesepoolne terrass, põhjapoolses küljes on eraldi ärklina puhkenurk raadio kuulamiseks. Kuna raadio oli tol ajal midagi uut, siis koguneti seda tihti koos kuulama (nagu tänapäeval televiisorit vaatama). Heliisolatsiooni tagamiseks paigutati raadionurk võimalikult eraldi.
koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus ruume asetseb anfilaadselt tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi kogu hoone. Alakorruse keskseim ruum on avar vestibüül too haarab peaaegu kolmandiku esimese korruse põrandapinnast. Tänapäeval võime seda ruumikust tajuda küll ainult osaliselt 19. sajandi teisel poolel on vestibüül eesmises osas külgedelt tublisti kitsamaks ehitatud, ka on välisukse ette lisatud väike tambur. Ruumi algset laiust tõestab näiteks läbi hilisemate vaheseinte ulatuv laekarniis. Vestibüülil on
annaabi.ee 
