ml/min/kg • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda. 11. Aeroobne lävi. • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta • Südame löögisagedus 120 – 130 x min • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades 12. Aneroobne lävi. • Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada • Energiatootmine toimub valdavalt anaeroobse glükolüüsi teel • Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe • Pulss 160 -170 x min • Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades 13. Anaeroobne töövõime. Keha suutlikkus teha tööd hapniku osavõtuta
1. Õhustatus e. aeratsioon a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks; kiire lagunemine. Nt. kompostimine on ka aeroobne protsess b) Anaeroobne lagunemine mitte täielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine; aeglane lagunemine Tavalistelt põllumuldades toimub aeroobne ja aneroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostis 5 a) Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest)
annaabi.ee 
