kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e. ksenogaamia e. võõrtolmlemine. Seda peetakse bioloogiliselt väärtuslikumaks TUULTOLMLEMINE E. ANEMOFIILIA, PUTUKTOLMLEMINE E. ENTOMOFIILIA, LOOMTOLMLEMINE E. ZOOFIILIA, VESITOLMLEMINE E. HÜDROFIILIA Talvitumine Seemnetena, Eostena, Talipungadena, Risoomidena, Talvehaljaste võsudena Mugulatena, Üheaastasi taimi leidub kõige rohkem ajuti üleujutatavas vööndis, muutliku veetasemega liivarandadel Toksilise aine paradoks - 1/000 MG TOKSILIST AINET LIITRIS VÕIB OLLA OHTLIK JA VIIA HULLEMA MÜRGITUSENI KUI SUUREMAD KONTSENTRATSIOONID Eesti järvede arv
võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatavate toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid (anemofiilia): mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tuulest oleneb mitmete seenhaiguste ja putukkahjurite levik. Seisev ja niiske õhk soodustab paljude roosteseente, nagu pudetõve, pigirooste jt. levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks.
annaabi.ee 
