arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt
Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp. Kesk-atika komöödia näitab jumalaid naljakatena, neist saavad anektootide kangelased. Müüditravestia hääbub, sest sureb religioosne teadvus, teater hääbub suubub argisesse voolusängi. Autoreid ei huvitanud olustik üleüldiselt, vaid kuldne noorus rikkad noormehed, elasid nagu kuningakassid rahakotil. Nende ümber tiirleb mingi parasiit, kes elas selle noormehe kulul. Lasti lendu raha ja aega. Ateena muutus pisikeseks, tolmuseks, väikseks ja kitsaks maailmaks ilma pretensioonide ja jumalateta, ilma absoluudita
annaabi.ee 
