Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis...
Lisaks antud peatükis oli räägitud Aristotelese mõttest, et igas konstitutsioonis on kolm osa. Tema arvates on tähtis, et nende osadega on kõik korras, sest siis on ka konstitutsiooniga kõik korras. Need kolm osa jagunevad: avalike huvide üle otsustav instants, teine-riigiametnikud ja kolmas-õigusemõistmine. J. Lock oli inimene , kes formuleeris kodanliku ühiskonna riiklik-õigusliku idee. Selleks kulus tal aastasadu, peale Aristotelest. Andut riiklik-õiguslik idee on idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ning mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. J. Lock oli arvamusel, et õiguse "valitsemisest" kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tuttustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Ta oli arvamusel, et võimu osad peavad olema lahus. Sarnanevalt Aristoteleseleon on ka J
moraalsed väärtused, vaimne kultuur, mis on eelnevalt tunnustatud meie ühiskonnas ja naiste vägivald televisiooni ekraanidel on suurenenud naiste kuritegevust. See on väga aktuaalne teema tänapäeval, sest statistika kohaselt naiste kuritegevus kasvab meie riigis ja maailmas. Kriminoloogilised uurimused on seni vähe tegelenud sellega, miks naised panevad toime kuriteod ja miks nad on vähem kriminaalsed kui mehed. Selles töös tahan teha ülevaade andut teemast ning saada vastused enda küsimustele. 1.NAISED JA KURITEGEVUS 2 Kriminoloogia üldiselt on jagatud eri liikidesse, igaühel on oma eripära mis on väljendatud nii kriminoloogia tunnustes, põhjustes, kui ka võimalustes ennetada erinevaid kuriteode vorme ja nendega toime tulla. Sellise liiki kuulub ka naiste kuritegevus. Pool elanikkonnast on naised. Nordrhein- Westfaleni justiitministeeriumi andmetel moodustab
annaabi.ee 
