tõusu veres. 2. Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL. - pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3. Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht. Ned on sarnased meessuguhormoonidega. Mehel on 1/3 androgeenidest adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema
Neerupealise koores leiduvad hormoonid on vajalikud elu säilitamiseks. Neid kortoide nimetatakse steroidhormoonideks. Toime järgi eristatakse mineraal, glüko- ja androgeenseid kortoide. Mineraalkortroidide toime on seotud mineraalainete regulatsiooniga veres. Glükokortikoididest olulisim on kortisool ja kortisoon, mis intensiivistavad glükogeneesi. Nende mõjul väheneb organismi reaktiivsus teatud põletikulise reaktsiooni korral, mistõttu nim. neid ka põletikuvastasteks hormoonideks. Androgeenidest pärineb vähesel määöral testosterooni. Neerupealisesäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on kestvam. Adrenaliini saadab verre peamiselt neerupealisesäsi, noradrenaliin on transmitteriks. Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, seda nim. adrenaalseks hüperglükeemiaks
annaabi.ee 
