vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse Inga-Kerstin ja J akob käivad iga nädalavahetus baaris J akob ja Inga-Kerstin tutvuvad Andreasega ja Darjaga J akobit nähakse baarist välja tulemas Andreas visatakse kodust välja J akob lõpetab Andreasega suhtlemise J akob pekstakse läbi tema saladuse pärast TEGELAS TE TUTVUS TUS INGA- KERS TIN Kuskil 16-17 aastane tüdruk Pruunid juuksed Kõhn Sõbralik J ulge Kogub portselannukke JAKOB 17 aastane poiss Blondid juuksed Kõhn Pikk Nägi oma vanuse kohta
lugusid oma tööst räägib. Tutvusringkonnas on ka Merike. Andreas ise on koos Merikesega, ent petab teda. Nüüd põigatakse olukorda, kus on toimunud avarii, kus auto rammis kommipoodi ja kaks neidist tahavad ajalehte surmakuulutust panna. Toimetus soovitab Andreas Kaldat, kel näikse olevat mitu ametit nagu hundil. Ta kirjutab lahkunute mälestuseks luuletusi. Merike tahab ühel päeval kirjutada oma sugulase Jaanikale, kes elab Stockholmis. Jaanika teeb pakkumise, et Merike tuleks Andreasega Stockholmi elame. Arvestades Andrease kahtlast minevikku, tundub see hea võimalus olevat. Lõpuks sõidab peategelane koos Andreasega sadamasse, kus Merike pidi järele tulema. Andres on purjus ja teeb lolle luuletusi. Siis tuleb kõne Helenalt, kes ütleb, et Merike oli hommikul enda veenid läbi lõiganud, kuuldes, et Andreas on teda palju petnud. Selgub ka, et Helena on Elina õde. Helena teeb pakkumise, et ta koos Elinaga läheks hoopis Stockholmi. Sellest telefonikõnest kuuldes on
Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi Elina ja peategelane lepivad ära ning kolivad Stocholmi, kus nad koos õnnelikuks saavad Sisukokkuvõte Minategelane on tore ja ettevõtlik poiss, kes õpib ülikoolis ja tegeleb selle kõrvalt ka tööga. Ta on kilemüüja, kelle ülesandeks on telefoniteel kilemüümine. Poiss on selles edukas ja saab ametikõrgendust
Kahe kõva kaane vahele jääb palju kõrvalisi tekste mis ümbritsevad peamõtet, mis räägivad mina tegelase perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam. Kuid peale traagilisi sündmusi kaotab, Siim, kes muidu nii egoistlik, võime nautida elu. Mirjam on noor stjuardess, kellel on juba seljataga ebaõnnestunud abielu Andreasega. Romaan aga ei paljasta Mirjami tundeid Steni suhtes ning jätab lugejaid täielikku mõistatusse, kuid sellesse jääb ka peategelane ise. Kausi romaan pakub lugejale nii kirge, armastust kui ka teisest küljest kahetsusi, mõistusi ning traagikat.
Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma saladust ja keegi ei teadnud sellest hakkati arvama, et Jakobile meeldib Inga , aga see polnud nii. Jakob kutsus Inga välja ja ta paljastas talle oma saladuse, et ta on gei , varsti sai ka sellest Inga parim sõber Kaila teada. Kuna nad kolm teadsid seda hakkasid nad geipaaris käima. Seal tutvusid nad Darja ja Andreasega. Tuli välja, et ka Andreas on gei ja nad mõistsid end Jakobiga ja neil tekkis suhe. Varsti sai ka klass teada, et nad käivad geipaaris, sest neid nähti sealt väljumas. Jakobist ,Ingast ja Kailast said kiusamisohvrid. Jakob on põhiline ohver ja Ingat ja Kailat kiusatakse sellepärast, et nad käivad Jakobiga läbi. Lõpu poole raamatus visatakse ka Andreas kodust välja kuna ta jäi Jakobiga oma isale vahele. Lõpuks läks Jakobi kiusamine nii kaugele
varustuse ja laagrikohtade valikul eelis? Nad on väikesest peale saanud teistest rohkem suusatada, neil on rohkem kilomeetreid. Varustusega pole me hulluks läinud, aga suusavalikut on. Andreas jaksab juba minu suuski proovida, iga järgmine on eelmiste suusad ja muu vajaliku endale saanud. Vaikselt täiendame suusaparki, murtud keppidest teen lastele lühemaid. Olose lumele on kõik jõudnud enne esimest sünnipäeva. Seal on pikad laagrid ja omaette majakesed, peret saab koos hoida. Andreasega oleme käinud mägedes Sognefjelletis, Livognos, Davosis, Ramsaus. Emal kodus lihtsam, kui mõni laps on minuga. Kevadeti oleme perega Põhja-Soomes võistelnud ja slaalomit proovinud. Andreas ja Anette on murdmaal võitnud ja sõidavad slaalomit kolmandast eluaastast. Nüüd sai asja käppa Torres. Slaalom on kasulik, annab murdmaaks kindlust. Andreas kerkis põnnina Eesti parimaks ja hoiab kohta. ETV-Swedbanki sarja
Tahtmine olla tema ise, olla sõltumatu ja otsustada ise oma tegude üle oli üheks määrajaks tema edaspidisele elukäigule. Olles näiliselt aktiivne ümbruskondlikus elus, jäi ta ikka suletuks oma maailma. Eriti ei avanud ta end kellelegi, nõrkusehetkedel lubas ta endale südamepuistamist juhututtavatele. Olles läbi elanud ahistava lapsepõlve, ebaõnnestunud abielu, mille tagajärjel kaotati ka emaõigused, traagilise kooselu Andreasega, suutis ta end maksma panna alles kinnipidamiskohas. Tema varjul olnud liidriomadused tulid ilmsiks alles siis, kui ta oli ühiskonnast isoleeritud. Vanglas suutis ta end maksma ja kätte võidelda autoriteedi tiitli kaasvangide seas. Tavaliselt inimesed murduvad vanglas ja lähevad kaasa sealse maailma reeglitega. Teose peategelane elab vanglas aga enesesuhtes palju ausamat elu, kui vabaduses olles. Lugedes teost, mõistsin seda, et halbadeks tegudeks ei saa alati lugeda neid, mis on tehtud
Pitka sai 260 hektarit maad, ta väimees A. Päären aga 93 hektarit. Maa eest tuli maksta alle 15 aasta pärast. J. Pitka ehitas siia 7- toalise palkmaja; katsetas piimakarja- ja lambakasvatamisega ning viljadega, ehitas saeveski, kuid kõik see ei toonud oodatud majanduslikku tulu. 1929. aastal määrati Eesti valitsuse poolt J. Pitkale pension ja eruadmiral otsustas 1930. aastal külastada kodumaad, et näha siinseid olusid ja kohtuda poeg August- Andreasega. Kodumaale jõudnud Pitkale pakuti Eesti Tarbjate Keskühingu juhatuse esimehe ametikohta, mida ta pidaski 1937 .aastani. aastail 1930 - 1932 tulid Kanadast tulema ka ta ülejäänud pereliikmed. J. Pitka liitus peagi värskeltkujunenud vabadussõjaliste liikumisega, kuna selle esialgsed eesmäargid olid sarnased ta enda püüdlustega 1920.aastate esimesed poolel. Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees
annaabi.ee 
