-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati
Rüütlilaulikuid nimetati trubaduurideks, truväärideks või mennesingeriteks. Nad lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikuist kaaskond. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest. 5) RENESSANSS 14.-16. Sajand Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. 6) RENESSANSSAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas