suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ruuteriteks. Võrgumask - subnet mask 32 bitine number, mida kasutatakse IP aadresside jagamiseks klassidesse ja sellejärgi saab otsustada, kas mingi IP aadress on samas lokaalvõrgus või asub see kaugemas võrgus võrk 10.0.0.0 maskiga 255.255.255.0 tähistab võrku, kus on arvutid ipdega 10.0.0.1 kuni 10.0.0.254 Default gateway Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks,
sekundis, lahutuse 352x288 pikslit, 24-bitise värvi ja CD-kvaliteediga heli. Enamik MPEG-videokaarte teostab riistvaralist pildi suurendamist täisekraani mõõtmeteni. MPEG-1 vajab ribalaiust 1,5 Mbit/s. MPEG-2 toetab laias valikus audio/video vorminguid, sh tavaline analoog-TV, HDTV ja 5 kanaliga ruumiline heli. Tagab DVD-filmide juures kasutatava pildilahutuse 720x480 pikslit. MPEG-2 vajab ribalaiust 4 kuni 16 Mbit/s. MPEG-3 ei saanudki kasutusküpseks. MPEG-4 ei kasuta pidevaid andmevooge, vaid tegeleb sõltumatult töödeldavate audiovisuaalsete objektidega (AVO) , mis võimaldab suhtlemist kodeeritud andmetega ja tagab toimetamisel palju suurema paindlikkuse. MPEG-4 toetab laias valikus audio- ja videoreziime ja ülekandekiirusi ning tegeleb ka autoriõiguste kaitsega. MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content
Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi. 7
Kaasaegsemates digitaalkommutatsiooniga võrkudes edastatakse kahe abonendi vahel digitaliseeritud kõnepakette kasutades selleks loogilist ühendust. Kuna heli digitaliseerimiseks kasutatakse standartset IKM koodi, luuakse digitaaljaamades 64 kb/s ühendus. Telefonivõrgu sõlmed saab jagada kolme põhikategooriasse: · Kohalikud keskjaamad · Transiitjaamad · Rahvusvahelised keskjaamad Kohalike keskjaamadega ühendatakse abonendid. Transiitjaamad kommuteerivad andmevooge erinevate geograafiliste alade sees ja nende vahel. Rahvusvahelised keskjaamad ja teised lüüs-tüüpi jaamad kommuteerivad ühendusi erinevate operaatorite (teenusepakkujate) vahel. Kohalike keskjaamade esmased ülesanded on: · Ühendada keskjaama abonendi kõne teise sama keskjaama abonendiga või mõne muu keskjaamaga ühendatud eriseadmega · Kommuteerida keskjaama abonendi kõneühendusi teiste võrkude abonentidega
• Won Kim pakutud protsess – Won Kim is Senior Advisor at Samsung Electronics. Rekursiivne/iteratiivne protsess, mis koosneb kaheksast sammust. Alustame väiksest osast süsteemist ja iteratiivselt hakkab uusi ja uusi tükke tulema. 1. Koosta esialgne paigaldusplaan(deployment plan). See annab ülevaate sellest, kuidas soovitakse rakendust paigaldada. 2. Mängi esialgsed kasutuslood läbi paigaldusplaani peal. See peaks sisaldama andmevooge läbi keskkonna, andmete sisenemisi, väljastamist ja talletamist põhi andmetüüpidega. 3. Grupeeri ja prioritiseeri nõuded. 4. Vali üks kuni mitu mustrit moodulite vaatele ja defineeri kaetud nõuded . Moodul koosneb komponentidest. Sisuliselt tee sama asja komponentidest. 5. Vali üks kuni mitu mustrit komponentide vaatele ja defineeri kaetud nõuded. Sama asja vaadel. 6
katmiseks Won Kim pakutud protsess o Won Kim is Senior Advisor at Samsung Electronics and Distringuished Professor at SungKyunKwan University Koosta esialgne paigaldusplaan (deployment plan). See annab ülevaate kasutatavast keskkonnast Mängi esialgsed kasutuslood läbi paigaldusplaani peal. See peaks sisaldama andmevooge läbi keskkonna, andmete sisenemisi, väljastamist ja talletamist põhi andmetüüpidega Grupeeri ja prioriteeri nõuded Vali üks kuni mitu mustrit moodulite vaatele ja defineeri kaetud nõuded Vali üks kuni mitu mustrit komponentide vaatele ja defineeri kaetud nõuded Vali üks või miitu mustrit paigutusvaatele ja defineeri kaetud nõuded
2. Won Kim is Senior Advisor at Samsung Electronics and Distinguished Professor at SungKyunKwan University 1. Koosta esialgne paigaldusplaan(deployment plan). See annab ülevaate kasutatavast keskkonnast. 46 2. Mängi esialgsed kasutuslood läbi paigaldusplaani peal. See peaks sisaldama andmevooge läbi keskkonna, andmete sisenemisi, väljastamist ja talletamist põhi andmetüüpidega. 3. Grupeeri ja prioritiseeri nõuded. 4. Vali üks kuni mitu mustrit moodulite vaatele ja defineeri kaetud nõuded 5. Vali üks kuni mitu mustrit komponentide vaatele ja defineeri kaetud nõuded 6. Vali üks kuni mitu mustrit paigutusvaatele ja defineeri kaetud nõuded 7. Teosta järelkontroll arhitektuurile 8
annaabi.ee 
