teeb puud keerulisemaks. Kolmas väiksem-võrdne vasakule, suurem-võrdne paremale. Tõmbame joone ülalt alla...kõik nrid, mis joonest vasakul on väiksemad nendest nr-test, mis on joonest paremal. Ükskõik, mis tipu jaoks tõmbame sellise joone, tulemus on ikka sarnane. Kuidas leida kõige väiksema võtmega kirje. Hakata juurest minema ja liikuda kogu aeg aina vasakule. Kui enam vasakule minna ei saa, siis ongi leitud. Kõige suurema otsimise puhul paremale samamoodi. Andmestruktuurina - Tipp võiks koosneda kolmest viidast...üks viit on kirjele, üks vasakpoolsele tütrele, teine parempoolsele tütrele. Operatsioonid loo tühi puu(ühtki juurt ega tippu). Loo uus kirje puusse. Eemalda kirje ja koos temaga vastav tipp puust. Puu likvideerimine. Ümber midagi paigutada ei saa, järjekord on võtmetega täiesti üheselt määratud. Kahendotsingu puu on järjestatud puu, sest vasakpoolse tütre võti on igal juhul väiksem kui parempoolse. Teine variant
loomulikum. • Puu iga sõlm sisaldab lisaks infole kahte viita: LLINK ja RLINK • Puuga on seotud ka nn puuviit ROOT • Kui puu on tühi: T = NULL, vastasel juhul on ROOT väärtuseks on puu juure aadress • Kui mingi sõlme üks alampuudest on tühi, siis kirjutakse vastavasse viidaväljasse tühja viida tähis NULL/nil 8.8 Puude kasutamine Kasutatakse arvuti mälus andmestruktuurina: • Avaldised jt keele osad süntaksipuuna. • Erinevad otsimispuud otsimise kiirendamiseks (kahendotsimispuu) • Kahenkuhi kiireks elementid paigutamiseks ja kättesaamiseks • Ka otsustamispuud, koodipuud jne 9. Graaf. Graafiga seotud mõisted. Suunatud ja suunamata graaf. Atsükliline graaf. Kaalutud graaf. Graafi ülesjoonistamine ja realiseerimine arvutis. Graafi algoritmid: topoloogiline sorteerimine, sügavuti otsimine, laiuti otsimine, lühim tee
Järjekorda võime ette kujutada toruna, millesse ühest otsast pannakse andmeid juurde, teisest otsast aga võetakse välja. Struktuuri mõttes võib pinu ja järjekorda võrrelda nii: pinu on selline järjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) – viimasena saabus, esimesena teenindati. Tavalise järjekorra teenindamine toimub printsiibil FIFO (first in, first out). Järjekord andmestruktuurina eeldab ainult FIFO printsiibi kasutamist. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. (Kui keegi teab seda targemalt kirja panna, siis laske käia, sest ma, ausalt öeldes, ei saa sellest absoluutselt aru) 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti –
Pinuga opereerimiseks on olemas käsud PUSH salvestamine pinusse ja POP pinust lugemine. Järjekorda võime ette kujutada toruna, millesse ühest otsast pannakse andmeid juurde, teisest otsast aga võetakse välja. Struktuuri mõttes võib pinu ja järjekorda võrrelda nii: pinu on selline järjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) viimasena saabus, esimesena teenindati. Tavalise järjekorra teenindamine toimub printsiibil FIFO (first in, first out). Järjekord andmestruktuurina eeldab ainult FIFO printsiibi kasutamist. Käsusüsteem ja adresseerimine. · Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set) An instruction set, or instruction set architecture (ISA), describes the aspects of a computer architecture visible to a programmer, including the native datatypes, instructions, registers, addressing modes, memory architecture, interrupt and exception handling, and external I/O (if any). Kõrgtaseme keel Assembler keel masinkood
annaabi.ee 
