2) Säilivad säilitavad neisse kantud info ka vooluringist väljalülitatuna. Väga levinud nö eelprogrammeeritud säilivad pooljuhtmälud nagu ROMid, mille sisu muutmisega pole kiibi eluea jooksul arvestatud. a) ROM (Read-Only Memory) kasutatakse sellise info talletamiseks, mida edaspidi tarvis muuta pole. ROM mälusse kirjutatakse info juba kiibi tootmise käigus selleks mõeldud spetsiaalsete seadmete abil. ROMil puuduvad andmesisendid: tal on n aadressisisendit, millele vastab 2n mälu rida, mis aadressisisendi järgi väljastatakse m-bitisesse väljundisse. b) PROM (Programmable Read Only Memory) c) EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory= d) FlashPROM (Flash-Programmable Read Only Memory) püsimälu tüüp, leiutati1984. Võimaldab hõlpsalt püsimälus sisalduvat infot muuta
8. Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid? On olemas loogikaelemendid inversiooni, konjunktsiooni, disjunktsiooni, konjunktsiooni inversiooni, disjunktsiooni inversiooni ja summa mooduliga 2 jaoks. 9. Mis on multipleksor? Mitu väljundit on igal multipleksoril? Multipleksorid on loogikaskeemides kasutatavad kommutatsioonielemendid. N-multipleksoril on 1 väljund. 10. Millist liiki sisendid on multipleksoril? Multipleksoril on juhtsisendid ja andmesisendid. 11. Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv? N-multipleksoril on n juhtsisendit ja andmesisendit. 12. Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on? Lihtsaim multipleksor on 1 multipleksor, millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud? Funktsioonide avaldised saab multipleksorskeemina realiseerimiseks sobivale kujule teisendada
vooluringist väljalülitatuna. Väga levinud on nö. eelprogrammeeritud säilivad pooljuhtmälud nagu ROMid, mille sisu muutmisega pole kiibi eluea jooksul arvestatud (Info on nö. hard-code'itud). Mõningaid näiteid: a). ROM(Read only memory)- Üldjuhul kasutatakse ROM mälu e. püsimälu sellise info talletamiseks, mida edaspidi muuta tarvis ei ole (BIOS ROM). ROM mälusse kirjutatakse info juba kiibi tootmise käigus/selleks mõeldud spetsiaalsete seadmete abil. ROMil puuduvad andmesisendid: tal on n aadressisisendit, millele vastab 2n mälu rida, mis aadressisisendi järgi väljastatakse m-bitisesse väljundisse. b). PROM(Programmable Read Only Memory) c). EPROM(Erasable Programmable read only memory) d). FlashPROM(Flash- Programmable read only memory)- püsimälu tüüp, mis leiutati 1984 aastal. Võimaldab hõlpsasti püsimälus sisalduvat infot muuta. Info kustutamiseks kasutatakse elektrivälja ja kustutada saab infot harilikult sõna kaupa
Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub. Kui juhtsisendi ja valiku sisenditega on operatsioon valitud, siis loogikaskeemi väljund määrab kogu ALU väärtuse. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Kõigi järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid lihtsalt
annaabi.ee 
