juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis tähendab, et ühe mälupesiku tsükli jooksul on võimalik üle kanda 4 bitti andmeid. DDR III DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks
läbi pordi, siis protsessor suhtleb sisend- väljundseadme asemel pordiga. Protsessori andmesiiniga on pordid ühendatud registrite kaudu, mis kuuluvad pordi koosseisu. Sisend- väljundseadme poole pöördumisel kirjutab protsessor pordi registrisse või loeb pordi registrist. Edasise
lamekaablit. Selle liidese täiustatud teisendid võimaldavad taktsageduse tõstmise, ajadiagrammi täiustamise, uute mikrolülituste ja parema kaabeldusskeemi arvel oluliselt tõsta tema läbilaskevõimet. SCSI-2 laiendab siini 16 või 32 bitile, tagades töökiiruse kuni 10 MB/s; SCSI-3 ja Ultra SCSI töökiirus on kuni 40 MB/s. SCSI-2 tegelik edastuskiirus CD- ROM-i puhul ulatub siiski 3-4 MB/s -ni. SCSI teisend Wide SCSI-2 (täiendava 24- bitise andmesiiniga ja 68- kontaktilise lisakaabliga) CD-seadmete puhul üldiselt kasutamist ei leia. Kuigi ka SCSI- liides on standardiseeritud, tuleb temagi korral arvestada konkreetse ajami ja adapteri ühilduvuse ning draiveri sobivuse küsimust. Kui omavahel võrrelda ülalmainitud liidesetüüpe, siis võib märkida, et IDE rajaneb peamiselt programsetel sisend- väljundoperatsioonidel, kuna SCSI kasutab mällu otsepöördumisviisi (DMA-d). Praktika
8086 -Arvutustehnika arengut enim mõjutanud (mõjutav) mikroprotsessor. 90-95% personaalarvutitest põhinevad mikroprotsessoritel, mis on 8086 otsesed järeltulijad (tunnevad 8086 käsustikku- nt. 8088, 80286, 80386, 80486, Pentium, Pentium II, Celeron, AMD K6 jt.). Anti seeriatootmisesse VI 1978.a. Protsessor töötas sagedustel 4,77; 8 või 10 MHz sisaldades 29000 transistori. 8088 -on 8086-ga käsustiku osas 100%-liselt ühilduv, kuid 8 bitise välise andmesiiniga. Sellel mikroprotsessoril põhinevad IBM PC ja IBM PC XT- kõigi PC-tüüpi arvutite "etalonid". Seeriatootmist alustati VI 1979.a. Protsessor töötas sagedustel 4,77 ja 8 MHz sisaldades 29000 transistori. 80286 -oli teine 16-bitine protsessor PC turul (XT oli ka sisemiselt 16 bitine). Areng XT-st oli märgatav. Algul pakuti 6, 8, 10, 12 Mhz sagedusega CPU-sid (central processing unit), hiljem lisandusid ka 16, 20, 25 Mhz.
lugemine. EPROM mälumaatriksi skeem, mälupesa valik aadressi abil, mälurakkude info edastamine andmesiinile. EEPROM: ühe ja mitme ujuva paisuga mäluraku ehitus. Kanali voolu sõltuvus paisude laengust. Mäluraku ühendamine veeru ja rea liiniga, mälu kirjutamine, kustutamine ja lugemine. SRAM: RS triger rmälurakuna, mälurakkude ühendamine maatriksiks, mälust lugemine, mällu kirjutamine. DRAM: mälukondeka ühendamine aadressi- ja andmesiiniga, kirjutamine ja lugemine, mälu värskendamise põhjused ja sagedus. EPROM: Ümberprogrammeeritav püsimälu, milles mäluelementideks on ujuvpaisuga MOP-transistorid. Enne ümberprogrammeerimist on vajalik kustutus ultraviolettkiirguse abil erilises kustutusseadmes ja uue salvestuse teostamiseks vajatakse erilist programmaatorit. Kui ujupaisus on elektronid, siis kanalist elektronid läbi liikuda ei saa. Seega see on vist mäluefekt.
Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16-soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri
annaabi.ee 
