7. Juhuslik ja süstemaatiline viga mõõtmistes seleta mõisted Juhuslik viga mõningas erinevus mõõtmistulemustes võrrelduna tunnuse tegeliku väärtusega. Süstemaatiline viga tulemused on alati kas suuremad või väiksemad. 8. Loetle ja defineeri keskse tendentsi 3 peamist näitajat Aritmeetiline keskmine keskmise suundumise mõõt, mis saadakse liitamal kokku kõik väärtused ja jagates väärtuste arvuga gruppis. Mood kõige sagedamini korduv väärtus andmereas. Mediaan väärtus, mis jaotab andmed kahte ossa nii, et pooled andmetest on suuremad ja pooled väiksemad kui mediaan. 9. Loetle hajuvuse näitajaid (3) ja seleta nende tähendust. Dispersioon andmete hälvete (väärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe) ruutude summa keskmine. Standardhälve dispersiooni ruutjuur. Haare vahemik kahe äärmusliku väärtuse (miinimum ja maksimum väärtus) vahel. Protsentiilhaare väljendab vaatluste proportsiooni, mis jääb määratud
25. Tõenäosus- ja ületustõenäosuskõverad. Kui sagedusi ühest äärmisest väärtusest peale järjest summerida, saab integraalkõvera, mida nimetatakse ületustõenäosuskõveraks. Ületustõenäosuse arvutamine: Ületustõenäosuse pöördväärtus – korduvus periood Tr= 1/ p. Arvutuste usaldusväärsuse tagamiseks vaatlusreapikkus peab olema >50 aastat Kõik rea liikmed ning neile vastavad ületustõenäosused kantakse tõenäosuse paberile (ruudustikule, logaritmskaalaga). Andmereas ei pruugi olla veerohkeid või veevaesemaid aastaid, seetõttu õigema pildi saamiseks, võib kasutada teoreetilise tõenäosuskõverat. Vooluhulkade teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja rea aritmeetiline keskmist, variatsioonikordajat Cv ja asümmeetriakordajat Cs. 26. Korduvusanalüüs. Kumulatiivne sagedus. Esinemissagedus. Esinemissageduse periood: T on aeg aastates, mil etteantud suurus esineb ükskord N aasta vältel.