Üle jõu käiva ülesande kallale pole mõistlik minna. Ettevalmistused tehtud, tekib küsimus, millistele tingimustele peaks vastama see ettevõte, kellega end võrreldakse? Pärast nende kriteeriumide paikapanekut saab juba teha esimese valiku ettevõtetest, kellest võiks benchmarking-partner saada. (Lukk 2005) Seejärel tuleb asuda benchmarking-partnerite kohta andmeid koguma. Selleks et vältida asjatut ajakulu, mis tuleneb korrastamata tegevusest, tehakse vastav plaan. Andmeotsingu allikaks on ajakirjandus, ametlik statistika, ülikoolide läbiviidud uuringud, konsultandid, Internet jms. (Ibid) Pärast andmete analüüsi valitakse välja partnerid, kes on edukad just nendes valdkondades, mis valmistavad peavalu müügifirmale. Nüüd kerkib üles järgmine küsimus: kuidas jõuda partneriga kokkuleppeni ja temas benchmarking-projekti vastu huvi tekitada? Kuid see on üldteada: kui ettevõte asub
kui tööd tehes paistab, et oleks vaja keerukamaid päringuid kokku panna, aga lihtsate vahenditega ei taha välja tulla. Selleks ajaks on tõenäoliselt andmebaasidega ümber käimise juures ka piisav kogemus tekkinud, et on julgust üha uhkemaid päringuid ette võtta. Esialgu koosnevad andmebaasipäringud tõenäoliselt kuni kümnekonnast sõnast ning nendega on võimalik enamik ettetulevaid muresid andmeotsingu vallas ära lahendada. Aga koos soovide ja tahtmiste ning süsteemide suurustega kipuvad ka päringud kasvama. Nii et pole ime, kui mõne firma andmemajanduse juurde sattudes võib mitmeleheküljelisi päringuid näha, mis esialgu silme eest kirjuks võtavad. Kui aga asuda rahulikult otsast vaatama, siis selgub, et selle suure keerukuse saab vähehaaval täiesti eraldatavateks tervikuteks jagada ning viimased omakorda juba nõnda
annaabi.ee 
