Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud andmete kohta teada ainult, et need on klassi Object järglased (ehk siis nagu polnudki tüübi kohta suurt midagi teada), siis geneerilise Listi puhul saab määrata näiteks, et loetelus esinevad elemendid on täisarvud. Ning selle põhjal on edaspidises kasutuses teada, et vastavast loetelust välja võetavad andmed on ka sama tüüpi. Nagu järgnevast näitest näha, siis ka loetelu läbimiseks mõeldud enumeraatorile tuleb sama tüüp määrata.
Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud andmete kohta teada ainult, et need on klassi Object järglased (ehk siis nagu polnudki tüübi kohta suurt midagi teada), siis geneerilise Listi puhul saab määrata näiteks, et loetelus esinevad elemendid on täisarvud. Ning selle põhjal on edaspidises kasutuses teada, et vastavast loetelust välja võetavad andmed on ka sama tüüpi. Nagu järgnevast näitest näha, siis ka loetelu läbimiseks mõeldud enumeraatorile tuleb sama tüüp määrata.
annaabi.ee 
