erinevaid vigu. Selle tõttu sobib väga hästi andmebaaside loomiseks ja haldamiseks GIS süsteemide kasutamine ja andmete saamiseks kaugseire meetodi kasutamine. GIS (Geograafiline infosüsteem) on terviklik süsteem mis võimaldab andmete esitamist, analüüsimist, tõlgendamist viisidel, mis avaldavad seoseid, mustreid ning trende, kaartide, raportite, jooniste ja 3D mudelite näol. GIS tarkvara kasutamine võimaldab kiiret ja lihtsat ligipääsu suurtele andmekogumitele, toetab interaktiivset analüüsimist ja annab võimaluse otsustusprotsesside jaoks lihtsasti arusaadavat infot saada. 2 1. METSANDUS 1.1Metsandus ja GIS GIS-kasutamist metsanduses saab jagada kahte suuremasse üksteisega seotud kategooriasse. Esiteks ressursside inventeerimine ja monitooring, teiseks analüüsimine, modelleerimine ja
vahel, mis pole Internetti ega mõnda muusse võrku ühendatud. Personaalarvutid muutsid seda olukorda kardinaalselt. Nad olid küll töölaual ja kasutaja ainupruukimises, kuid neil oli esialgu üks suur puudus - nende kettaruum oli piiratud, mis ei lubanud sageli salvestada sinna kõike tööks vajalikku. Eriti valusalt andis see tunda inimestel, kes olid ühist suurarvutit pruukides teinud meeskonnatööd, mis eeldas juurdepääsu ühtedele ja samadele suurtele andmekogumitele. Lahendus oli lihtne - ühendada personaalarvutid võrgu abil kokku, et võimaldada kasutada ühiseid ressursse. Nii sündisidki kohtvõrgud - Ethernet, Token Ring ja muud taolised - mis võimaldasid kokku ühendada terve hulga lähikonnas paiknevaid arvuteid, enamikus siiski personaalarvuteid. Lisaks neile säilusid ja arenesid ka suurarvuteid ühendanud mitmed globaalvõrgud. Võrkude magistraalliinid, mis siirdavad infot kümnete, sadade ja tuhandetegi kilomeetrite
55. Järeltuvastus toimub otseselt või kaudselt turvariketega seotud sündmuste registreerimise alusel Näited: · arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid · mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel) · füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, -niidid, -pitserid, värvust muutvad märgised jms)