· Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused. Juhtumiuuring (case study) uurib konkreetset juhtumit (võib olla organisatsioon, sündmus, grupp, protsess vms) kasutades kõiki võimalikke juhtumisse puutuvaid andmeliike. Eesmärgiks on mõista juhtumit tema kontekstis, terviklikult. Diskursusanalüüsi eesmärgiks on esile tuua, kuidas konstrueeritakse diskursiivsete ehk keelekasutuse praktikate kaudu erinevate sotsiaalsete gruppide positsiooni ning identiteeti ja
Osalusvaatluses uurijad osalevad uuritavate load nende tegevuses. Osaluse aste saab olla erinev: täielik osalus või osalus vaatlejana. Täielikus osaluses peab vaatleja saama täieõiguslikus liikmeks, mis võib osutuda väga raskeks, kuna uurija peab tegutsema loomulikult, samas aga koguma materjali. Osalus vaatleja teeb selgeks, et ta tegeleb ainult vaatlemisega ja küsib rühmalt küsimusi. Kvalitatiivsetes uurimustes on hakatud kasutama andmekogumisviise, kus inimesi püütakse mõista nende endi poolt kirja pandud tekstide abil (autobiograafiad, päevikud, kirjad, mälestused, ametlikud dokumendid). Elulood on subjektiivsed, kus on kirja pandud just need asjad, mis on teatud inimesel olulised. Elulugudel on ka omad miinused: esineda võivad mäluaugud, mida püütakse täita väljamõeldistega. Päevik võib sisaldada struktureerimata materjali, mis jätab uurijale tõlgendamisvabaduse. (2004: 203204) UURIMISTULEMUSED
annaabi.ee 
