Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused. Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas (kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku. Mäluaadresside numeratsioon algab nullist - joonisel kujutavad rõhutatud värvidega jooned seda, et signaal on 1 ja muud vastavad 0'le - roheline on andmekanal ja sinine aadresskanal: 2.Inimese Närvisüsteem
SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1. sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt) 2. väljundsiine - ühe loogikalülituse sisendile edastavad andmeid mitu loogikalülitust (väljundeid ei saa lülitada paralleelselt; neid tuleb siinile lülitada ühekaupa) 3. kahesuunaline siin - selline andmekanal, mida kasutatakse vaheldumisi kas andmete vastuvõtuks või saatmiseks (enamlevinud) Seisund Z - puhvri väljundi selline seisundm kus tema väljundi takistus on nii maakontakti kui ka toitekontakti suhtes väga suur Taktsignaali on tarvis nii seadmetevahelise andmevahetuse korraldamiseks kui ka andmete lugemisel mälust või väliselt andmekandjalt ja kirjutamisel mällu või välisele andmekandjale. Taktgeneraatorist stabiliseeritakse kvartsiga.
Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid
Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid
annaabi.ee 
