Just viimastel aastatel on toimunud intensiivselt juhtumeid suurte firmadega nagu näiteks eBay (2014, 145 miljoni inimese paroolid) [13], Target’i (2013, 38 miljoni inimese salasõnad) [14] ja paljude teistega. Kuna suurandmete kasutamist veel avastatakse ja tulemusi oodatakse nii ruttu kui võimalik, siis sageli unustatakse ära seaduslikud aspektid. Kusjuures ei pea näiteid väga kaugelt otsima, sest ka Eesti riik on sellega eksinud. Aastal 2005 tõi andmekaitseinspektsioon välja, et kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses oli volitusnorm nakkushaiguste registri asutamiseks väga avaralt sõnastatud, siis koguti registrisse infot mitte vaid epideemiliste nakkushaiguste kohta, vaid ka haiguste kohta, mis ei kvalifitseerunud epideemiliste ja eriti ohtlike hulka. Kusjuures hoiti andmeid isikustatud kujul ja kuulusid säilitamisele 75 aastaks. Muuhulgas oldi kriitilised ka sünniregistri ja veel mitme andmekogu suhtes. Sotsiaalministeerium põhjendas
kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine.
Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema peale ega ka vallavalitsuse peale, kui viimane täidab riigi ülesannet. 1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada
annaabi.ee 
