N: saadavus on 0,999 siis peab süsteem olema saadav 99,9% ; Kättesaadavus on süsteemi töökorras olemise ajaline protsent. Tavaliselt aitab usaldusväärsus kättesaadavusele kaasa, kuid kättesaadavus võib olla võimalik ka siis, kui individuaalsetel komponentidel esineb tõrkeid tänu varukomponentidele ja hädamehhanismidele. Saadavuse (ja usaldusväärsuse) nö ametlik definitsioon ei võta aga arvesse vigade tõsidust. Talutakse restarte kuid ei taluta andmekadu. Seotud süsteemi vigadega, mis põhjustavad süsteemi mahamineku. Saadavus ei sõltu ainult sellistest vigadest, vaid ka ajast, millega süsteem taastub Ka mõjutab seda, see mis kell süsteem maha läheb. Saadavust võib mõjutada näiteks see: veebiserver töötab, aga rakendus ei tööta; põhjus näiteks võib olla, et keegi nimetas veebiserveri ringi). 2. Kirjelda turvalisust, too näide mõnest turvakriitilisest süsteemist ja kirjelda seda.
Ajajaotusega os lubab kasutajaid samaaegselt töötlusressursside juurde. Juurdepääsukontrolli eesmärgiks on autoriseerida kasutajaid. Milline kirjeldus sobib kõige paremini arvuti virtuaalmälu kohta? Laiendab programmide kasutatava mälu mahtu ja suurendab mälukasutuse paindlikkust. Milline lause on õige troojalaste ja ussviiruste kohta? Troojalane vajab levikuks peremeesprogrammi, ussviirus levib iseseisvalt. Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise
kasutajal 100 kb/s kui “aktiivsed”, aga tõenäosus, et kõik on kogu aeg aktiivsed on piisavalt väike. Sidekanaleid ei ole mõtet projekteerida max olukordade jaoks, sest siis on võrk alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut. Cons - Viivitused, andmekadu, pole protokolle, mis tagaksid kindla andmevahetuse ja vookontrolli. Endiselt avatud probleem e kuidas imiteerida kanalikommutatsiooni pakettkommunikatsioonis. Datagram network - nt DCP-IP võrgud, sihtkoha aadress paketis määrab kuhu ruuterisse edasi hüppame, marsruut võib muutuda sessiooni jooksul, suht nagu sõidaksid sõbrale kuhugi X kohta külla ja mingi kohalik soovitab sul hoopis Y teed kasutada. See ei ole ei ühenduseta ega ühendusega võrk.
1982 – SMTP e-mail protocol 1983 – deployment of TCP/IP, DNS defined for name-to-IP-address translation 1985 – FTP protocol defined 1988 – TCP congestion control * 1990’s – commercialization, the WWW Early 1990’s – ARPAnet decommissioned 1991 – NSF lifts restrictions on commercial use of NSFnet Early 1990’s – WWW (hypertext, HTML, HTTP, 1994 – Mosaic, later Netscape, late 1990’s – commercialization of the WWW). 15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt * Andmekadu – mõned rakendused võivad kaotada natuke andmeid (audio, video, interactive games), mõned jällegi nõuavad 100% edastust (failiedastus, e-mail, veebidokumendid, instant messages). * Ribalaius – mõned rakendused vajavad kindlat minimaalset ribalaiust, et efektiivselt andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks.
annaabi.ee 
