1) Mälu loob silla varasemate kogemustega (s.t. mälus peab midagi olema, mida rohkem seda parem). Andmed (andmete kogumine, uuringud, avastused) → info (esitamine) → teadmised (vestlus, arutelu) → tarkus (sisemine dialoog, mõtisklus, kogemus). 2) Seoste nägemine ja loomine (selleks, et näha) aitab andmeid grupeerida ja süstematiseerida. 3) Mustri tajumine ja mustri äratundmine muudab andmegrupid kasulikuks - tekib informatsioon. 4) Arutelu on töövahend, mille abil teeme kogemustest üldistusi ja järeldusi - 1. Lineaarne või dialektiline 2. Deduktiivne või induktiivne 3. Üldistav või ekstrapoleeriv 4. Hüpoteesi loov. 5) Väärtuslik info - sellest sõltub edu. Väärtus koosneb hinnast, tarbija vajaduse rahuldamisest ja lõpptulemi paremusest (võrreldes varasemaga). Väärtuskriteeriumi rahuldamine ei ole lihtne. Selleks on vaja hankida või luua
kui EI, jääb atribuudiks füüsilistel objektidel on atribuudiks AEG! (mitu) Mõisted kordamiseks 16 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava tegevustel on kindlasti atribuudiks AEG kontrolli, kas atribuudi väärtuse uuendamiseks on leitud sündmused ja tegevused 69.ANDMETE NORMALISEERIMINE kaota korduvad andmegrupid (1. normaalkuju) kaota korduvad andmed (2. normaalkuju) kaota võtmeatribuudist mittesõltuvad atribuudid (3. normaalkuju) Esimene normaalkuju - moodusta omavahel seotud atribuutidest omaette tabel ja anna igale tabelile seda identifitseeriv atribuut (nn. võtmeatribuut) Teine normaalkuju on kui atribuut sõltub vaid osast mitmendvõtme atribuudist, siis vii see eraldi tabelisse Kolmas normaalkuju on kui atribuut ei sõltu võtmeatribuudist, siis vii see eraldi tabelisse
annaabi.ee 
