liides. See on üks paljudest dünaamilise muutmälu või sellega seotud liidese tehnoloogiatest, mis on kasutusel juba varastest 1970datest ja see ei ole otseselt ühilduv ühegi vanema tüübiga, isegi mitte DDR2 SDRAMiga. See on tingitud erinevatest signaalipingetest, ajastustest ja teistest teguritest. Peamine DDR3 kasutegur selle eelkäija DDR2 ees on võime andmeid edastada kaks korda kiiremini (8× kiiremini oma sisemise mälu massiividest). See võimaldab kiiremat ja suuremat andmeedastusmahtu. Lisaks lubab DDR3-standard kiibi mahuks kuni 8 gigabitti, võimaldades sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor,
teistsuguseks. Digitaalsignaalide puhul nii ei ole kuna kasvõi ühe biti muutus võib muuta edastatavate andmete sisu ja mõtet. 73. Nyquisti ja Shannoni valemid Nyquisti valem – C = 2*Wlog2 M kus C on andmeedastuskiirus, kanali mahtuvus( ehk data rate, ühik bitti sekundis, bps ), W on ribalaius ja M on erinevate signaali tasemete ehk bittide arv. Samast valemist oli ka juttu Side nimelises aines, selle konspektis peaks lisaks olema veel. Et saada suuremat andmeedastusmahtu tuleks suurendada ribalaiust. Kui suurendada C-d siis muutuvad bitid “lühemaks”, ehk nende edastamine võtab vähem aega, kui bitid on suuremad siis sama mingi müra või häire rikub ära rohkem bitte kui väiksema andmeedastuskiiruse korral. Ribalaiuse ja kanali mahtuvuse vahelise seose paneb paika Shannoni valem: C = W*log2(1 + S/N) – ka tuttav valem Side-st. See valem määrab ära mis on suurim andmeedastuskiirus antud ribalaiuse ja signaali/müra suhte korral
annaabi.ee 
