Peamine juhtmestik on mõeldud tõhusa ja madala kaoga toitepistikutes ja mitte madala kiirguse raadiosagedustes. Milleks on "viimane miil"? Niinimetatud viimane miil (last mile) on kaabel, mis ühendab lõppkasutaja telekommunikatsiooni keskusega. See on liin, mis on paigaldatud ja hooldatud riiklikute telefonifirmade poolt. Isegi täna on need telefoniliinid kasutusel interneti andmeside edastamisel, tänu mõistlikule kiirusele ja hinnale. Need sideliinid on mõeldud andmeedastusele ja on kaitstud ja tasakaalustatud, nii et need ei tekita ohtu olemasoleva raadio teenusele. Kiudoptilist tehnoloogiat kasutatakse juhul, kui andmete mahu ja kiiruse nõuded on kavandatud suuremate ettevõtete või spetsiifiliste rakenduste poolt. See on EMC vaba tehnoloogia tuleviku jaoks, kuid vajab veel investeeringuid, et tuua kaablid kodudesse. Mis on lühilaine raadio? Mõiste lühilaine kirjeldab konkreetset sagedusala (2-30MHz), mis võimaldab kasutajad
Töökindel kanal tagab selle, et ükski bit ei lähe kaduma ega ei muundu ja kõik bitid saabuvad kohale selles järjekorras, millises nad saadeti. Töökindla andmeedastusprotokolli ülesanne on implementeerida sellist andmeedastust kanali kaudu, kuid see võib tihti peale osutuda päris keerukaks, sest kiht, mis on töökindla andmeedastusprotokolli all ei pruugi olla töökindel (näiteks füüsiline - ja võrgukiht pole töökindlad). Edaspidi keskendume ainult ühesuunalisele andmeedastusele ja saatja ning vastuvõtja ning nende operatsioonide kindlaks tegemiseks kasutame FSM-i (Finite-State Machine). Rdt 1.0 see on suhteliselt triviaalne, sest me eeldame, et alumise kihi andmeedastus on töökindel s.t bite ei lähe kaduma, pakette ei lähe kaduma. Saatjal ja vastuvõtjal on erinevad FSM-d: Rakenduselt tulevad andmed. Saatja saadab andmeid alumisele kihile, vastuvõtja võtab vastu andmeid alumiselt kihilt. Rdt 2
seadmetega). Lihtsamal juhul toimub andmevahetus niisuguste seadmetega arvuti tavaliideste vahendusel. Keerukamal juhul, kui tavaliideseid pole piisavalt või ei sobi kasutatav signaaliedastusviis, läheb vaja täiendavaid tehnilisi vahendeid. Arvutipõhiste seadmete korral on ka see probleem tavaliselt lahendatud, näiteks arvutisse asetatavate täiendavate liidesplaatide kuulumisega seadme komplekti. Teist laadi ebatraditsiooniliste ülesannete puhul lisanduvad andmeedastusele ka informatsiooni teisendamisega seotud probleemid. Reeglina kaasneb taoliste ülesannetega täiendavate tehniliste vahendite vajadus. Lihtsamal juhul on võimalik osta ja kasutada valmisseadmeid, keerukamal juhul tuleb need projekteerida ja valmistada. Sagedamini läheb käiku segavariant. Ebatraditsiooniliste ülesannete lahendamine on huvitav lisavõimalus PC kasutamiseks, kuid tavakasutajate hulgas see laialt levinud ei ole. Põhjusi on mitmeid
12 rdt – reliable data transfer. udt – unreliable data transfer. Edaspidi arendame rdt saatja ja vastuvõtja poolt ning keskendume ainult phesuunalisele andmeedastusele (info liigub siiski kahtepidi). Kasutaja ka vastuvõtja kindlaksmääramiseks kasutame FMS’i (finite-state machine). Rdt1.0 – töökindel andmeedastus üle töökindla kanali. Aluskanal on täiesti köökindel, st et ei ole mingeid bittide erroreid ega pakettide kadumaminekut. Kasutaja ja vastuvõtja jaoks kasutatakse eraldi FMS-e – kasutaja saadab andmed aluskanalisse ning vastuvõtja loeb andmeid aluskanalist. FSM saatja ja vastuvõtja jaoks:
annaabi.ee 
