read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures igati kasulik, kui on võimalik mingi kindla tunnuse järgi rida eristada. Muidu võib kergesti juhtuda, et näiteks sisestamisel tekib kaks korduvat rida ning tavavahenditega ei saagi naljalt öelda, et kustuta üks rida ära ja jäta teine alles. Siin siis on eristajaks tulp nimega ,,id", tüübist int ehk täisarv
ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures igati kasulik, kui on võimalik mingi kindla tunnuse järgi rida eristada. Muidu võib kergesti juhtuda, et näiteks sisestamisel tekib kaks korduvat rida ning tavavahenditega ei saagi naljalt öelda, et kustuta üks rida ära ja jäta teine alles. Siin siis eristajaks tulp nimega ,,id"