juhul on veebiserveripoolne programmeerimine vajalikum. Ning ASP.NETi juures on päris mitmekülgsed ja mugavad vahendid andmetabelitega ümberkäimiseks loodud. Andmetabeli loomine Alustame lihtsamast, ehk siis serveris tabelis olevate andmete vaatamisest Interneti kaudu. Nagu ikka, tuleb algul veebirakendus luua. Sedakorda saab talle nimeks loomalehestik. ASP.NETi rakendustele on välja mõeldud standardne struktuur. Kui andmebaasifail käib rakenduse juurde, siis ta paigutatakse kausta nimega App_Data. Tühjal rakendusel see puudub järelikult tuleb luua. Rakenduse nime juurest valik Add ASP.NET folder pakub sobiva nimega kausta välja. Edasi siis tasub loodud kausta sisse andmebaasifail istutada. SQL Serveri andmebaasile võib jätta vaikimisi nime Database.mdf. Loodud andmebaasifail paistab ilusti rakenduse puus: Andmebaasiga lähemaks suhtlemiseks aitab Database Exploreri nimeline abivahend.
.. Baasi loomise juures küsitakse kõigepealt andmebaasi nime. Saagu selleks baas1. Baasile saab hulga omadusi määrata, mis suuremate ja tihedasti kasutatavate baaside administreerimisel on küllalt tähtsad.. Path teatab, kuhu kettale ja kataloogi andmed salvestatakse. Initial Size kaudu öeldakse algne baasi jaoks reserveeritud kettamaht. Üldiselt oleks kasulik andmebaasi eeldatav suurus välja arvutada ning teha andmebaas kohe õige suurusega. Sellisel juhul fragmenteerub andmebaasifail ketta peal vähem ning üldine jõudlus on parem. Autogrowth ütleb, kui suurte sammudega ja kui suure mahuni on salvestatavatel andmetel lubatud arvutis kasvada. Nagu näha on eraldi failid andmete eneste ja logide jaoks. Kõik muudatused andmebaasis kirjutatakse esmalt logisse ning seejärel salvestatakse andmebaasi. Selline kahekäiguline täitmine võimaldab vajadusel teatud tegevusi e. transaktsioone tagasi kerida. Väikestel andmebaasidel on enamasti üks andmefail ning üks logifail
annaabi.ee 
