kasutuselevõtu eesmärgid. 1.1 Tehnoloogia areng Infotehnoloogia areng on läbi aegade inimeste omavahelist suhtlust muutnud ja mõjutanud. Telefonivestlused, interneti suhtlusportaalid ja videokõned on sidepidamise muutnud mugavaks ja kiireks. Enamikes asutustes on olemas mingit laadi tarkvara teenusekasutajate ja teenuse aktiivsuse andmete salvestamiseks, mida tuntakse kliendi või juhtimise infosüsteemidena või üldisemalt elektrooniliste infosüsteemide ehk andmebaasidena. (Lilienthal, 2016) Tehnoloogilised barjäärid kaovad, seda kiirendab mobiilsete seadmete järjest suurem kasutamine. Mobiilsed sidevahendid on muutunud peamisteks infole, sisule ja teenustele juurdepääsu võimaldavateks vahenditeks. Erinevad infotehnoloogilised lahendused (IT- lahendused) tungivad iga aastaga järjest enam inimeste igapäevasesse ellu. (Aigro, 2016 ) On lahendusi, mille puhul kasutaja saab valida, kas ta selle omaks võtab või mitte ja on lahendusi,
loomulikul viisil töös. See on näitkes ka tehnoloogiline oskusteave, loovus, innovaatilisus. Seda ei ole täies mahus võimalik andmebaasides jäädvustada ja säilitada, ent selliste varjatud teadmiste kasutamine loob ettevõttele erilist lisaväärtust. Avatud teadmised (ingl explicit) on niisugune teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum, mida on võimalik ja otstarbekas dokumenteerida, mis kogutakse ja säilitatakse andmebaasidena, mida organisatsiooni töötajad saavad ja peavad kasutama. Teadmusjuhtimine aitab vältida organisatsioonis niisuguseid ebasoovitavaid olukordi, nagu - tulemuslikkuse vähenemist teadmiste puudumise või nende kättesaamatuse tõttu, - infoga ülekoormatust, mis raskendab vajaliku leidmist, 21 - töötajate soovimatust oma teadmisi teistega jagada,
annaabi.ee 
