Vastu- tuse keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe eest antakse ühele või mitmele juhile, kellel on piisavalt autoriteeti, pädevust ning ressursse. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleks organisatsioonil kindlaks määrata need teadmised, oskused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, ning neid arvestades teha valik töötajate värbamisel, oskuste arendamisel. Toetav tegevus keskkonnapoliitika elluviimisel seisneb eelkõige suhtluse ja aru- andluse korraldamises ning valmisolekuks hädaolukordade puhul. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja nende protseduurid peaksid olema määratle- tud, asjakohaselt kirjas ja ajakohastatud. Keskkonnajuhtimisesüsteemi elluviimine saavutatakse toimis- ja kontrollmehhanismide sisseseadmise, järgimise teel, need peaksid tagama kogu organisatsiooni tegevuse vastavuse tema keskkonnapoliitikale, -eesmärkidele ja -ülesannetele. Samuti peaksid organisatsioonil olema kavad ja prot-
Idee järgi pidi olema õiguskantsler sõltumatu ametnik, kellel on kohustus kuulata ära suvalise kodaniku [ ] kaebused. Seaduserikkumise avastamise korral pidi ta kutsuma vastava asutuse või ametiisiku kor- rale või algatama koguni kohtuasja.*36 Õiguskantsleri peatüki lõppversioon valmis 1992. aasta talvel.*37 Põhiseaduse § 139 lõikes 1 sätestatud järelevalve õigustloovate aktide üle tuleneb ideest, et õiguskantsler peaks teostama järelevalvet seadus- andluse ja õigussüsteemi kujunemise üle.*38 Meie lähenemise kohaselt on õiguskantsler olnud eelkõige seadusloome korrastaja.*39 Pikka aega valitses assambleel seisukoht, et see peaks jääma õiguskantsleri ainsaks funktsiooniks. Talle ei tahetud erinevalt algsest kontseptsioonist teha ülesandeks valvata avaliku 30 Õiguskantsleri tegevuse lõpetamise seadus. Vastu võetud 25. juulil 1940. RT 1940, 79, 750. Seadus jõustus 25. juulil 1940. Samal