y võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude arengut; y analüüsib munaraku viljastamise protsessi mõjutavaid tegureid; y hindab erinevate rasestumisvastaste meetodite sobivust raseduse vältimiseks; y võtab vastu põhjendatud otsuseid rasestumise otstarbekusest tuginedes teaduslikele, ma- janduslikele, seadusandlikele ja eetilistele aspektidele; y analüüsib abordi tegemise põhjendatust tuginedes teaduslikele, majanduslikele, seadus- andlikele ja eetilistele aspektidele; y selgitab enamesinevate suguelundkonna ja suguhaiguste levimisviise ja neisse haigestumi- se vältimise võimalusi; y selgitab olulisemaid muutusi inimese arengus sünnist surmani; y võrdleb kliinilise ja bioloogilise surma tunnuseid; y analüüsib meeste ja naiste keskmise eluea pikkuse erinevusi ja põhjusi eri riikides; y selgitab inimese hingamise ja südametegevuse taastamiseks vajalike elustamisvõtete ra- kendamist;
Erinevad mudelid külastuse korraldamiseks kaitsealadel, mille abil külastuskoormust hinnatakse ja planeeritakse, on järgmised (Alexander 2008, Eagles et al. 2002, Lockwood et al. 2006): • Rekreatsioonivõimaluste kogum (ROS - The Recreation Opportunity Spectrum) Esimene külastuskorralduse mudel, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides, vastuseks rekreatsiooni kasvavale nõudlusele, suurenevale ressursikasutuse konfliktile ja seadus- andlikele direktiividele, mis nõudsid integreeritud ja laiaulatuslikku lähenemist looduslike ressursside kasutamise planeerimisel. Maastik jagatakse tsoonideks alates ürgloodusest kuni tiheasustatud linnaaladeni, hõlbustamaks füüsikaliste, bioloogiliste, sotsiaalsete ja korralduslike suhete mõistmist. Igas tsoonis hinnatakse seitset tunnust, mis määravad rekreatsioonivõimalused: 1) juurdepääs, 2) kaugus, 3) visuaalsed karakteristikud,