Sa andestad.Sa andestad ja see vabastab su südame. Siin on mõned nipid, kuidas seda teostada. Tunne viha, tunne kurbust, tunne mida iganes sul on vaja, et saada need emotsioonid endast välja, pane see kirja ja seejärel viska minema. Anna endale kindel aeg, kuna sa viskad need emotsioonid endast välja ja ei ela enam nendega edasi.Nüüd tuleb raskem osa, enda veenmine, et see teine inimene väärib andestamist. Iga kord kui su südamel on valus, ütle iseendale , et '' Ma andestan ( nimi ) selle eest mis nad mulle teinud on ''. Iga kord kui sa hakkad tsenaariumit kordama, muutud vihaseks või kurvaks, selle asemel ütle '' Ma andestan (nimi) selle eest mis nad mulle teinud on ''. Sa ei pruugi alguses seda uskuda, mida ütled, aga selle sõnumi saatmine universumile aitab lõppude lõpuks murda musta energia ahelad, mis on sind koos hoidnud nähtamatu vihaga.
"Jaanus, ma tundsin sinust tohutult puudust, sinu vahepeal mõnitavad ütlemised küll riivasid mind, aga samas on see süda minu vastu ka nii hell , et ma ei suuda ilma sinu sõpruseta elada,"lausus Ergo. "Oi Ergo , ka mina tundsin sinust puudust. Nagu ma kuulsin olid sa saanud rikkaks ja endale uued sõbrad leidnud ja üliluksuslikku elu elanud, aga ka mina tundsin sinust puudust ja ma tahan, et sa andestaksid mulle mu halvad ütlemised ja teod," ütles pisarais Jaanus. "Ja, ma andestan sulle kõik, sest ma mõistan, et kõik see raha ja kõik need luksuslikud asjad ei suutnud asendada sind, mu kallist sõpra!" Ergo ja Jaanus embavad ning juba järgmisel päeval töötasid nad koos Felixi laos ja vedasid koos külg-külje kõrval moosi- ja kurgipurke. Kui nad veel surnud ei ole töötavad nad sõbralikult Felixis ja sõidavad Jaanuse BMW-ga linna peal.
Ta ei söönud pikka aega, külmetas end lahtise akna juures ning jäigi haigeks, ja seda kõike kahe mehe pärast. ,,Oh, ma tahan surra," hüüatas ta, ,,keegi ei hooli minust. Ma poleks pidanud seda sööma. " ,,Ei, ma ei sure tal oleks hea meel ta ei armasta mind ta ei tunneks minust kunagi puudust! " ,,Kui ma olen valesti teinud, siis ma suren selle eest. Sellest piisab! Ka sina jätsid mu maha, kuid ma ei tee sulle etteheiteid. Ma andestan sulle. Andesta ka sina mulle!" (Catherine) Tänan kuulamast!
Miks ei vaata iialgi sa minu poole miks lasid minu südamesse armunoole Südames on rahutus ja hing on pime läbi huulte sosistan ma sinu nime, on vallanud mind nüüd tohutu hirm see on armastus ja kirg. ,,Armastus ilma armastuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele; ta on ingel ühe tiivaga" Dumas MIKS USUN ? Miks usun su sõnu, kõik valed on need. Ent siiski mind võlud ja õnnetuks teed. Tõeks vale saab mulle, sest armastan sind, kõik andestan sulle, vaid armasta mind. Miks usun su sõnu, tõtt vähe on neis, su silmade särast võiks lugeda teist. Miks vannud mul truudust, kui vannet ei pea, kesk metsikut suudlust miks oled nii hea? Tean küllalt su sõnu, mis hajuvad taas. Kord küsisid minult, miks ei usu ma sind? Võin vastata nüüd: "Sa ju ei armasta mind!"
ikka nii nagu vaja või oleks midagi saanud teha teisiti. Mitte valetada, ilmselt, ei saa kuidagi. Noorest peast rohkem, aastatega järjest vähem. Ei näe selles mõttet, sest tean, et tõde nii ehk nii tuleb välja. Parem ära alusta rääkimist asjast millest kavatsesid valetada. Milleks? Ole vait! Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Suhtun teistesse inimestesse nii nagu tahan, et suhtutakse minusse. Vajadusel saan alati öelda ,,ei" isegi kui tean et see ei meeldi partnerile. Andestan, aga ei unusta! Suheldes inimestega ei kasuta sõnu, millest tean, et minuga suhtlev inimene ei pruugi aru saada. Inimesed on erineva elulaadiga, haridustasega, kasvatusega, vanusega. Nii, et igaühega, tavaliselt, suudan leida ühise keele. Püüan mitte olla üliinimene kuigi olen harjunud kõik teha ise, mitte teisi inimesi asjadesse segada. Vajadusel saan alati abi paluda ja ei tunne ennast ebamugavalt selle pärast. Olen täpne, hindan oma ja teiste aega, hilinedes alati teatan
Minevik on mälestused, tulevik unistused. Elu öpetab vaid neid, kes sellest öpivad. See völtsnaeratus varjab minu sees olevat kurbust ja segadust. Kui ma naeran, ei tähenda see alati, et ma röömus olen kas siis elus pole teesklemine lubatud ? Mulle meeldib kannatada, ainult nii saab tugevaks. Life is a pearl, don't lose it. I've already did it. Lihtsuses ja omapärasuses on peidetud saladus, mille läbi jääd sa silma, ilma, et sa ise seda teaksid. Ma andestan, kuid ei unusta. Me köik oleme omapärased, sest meie omapära teeb meist selles, kes me oleme. Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et vöidelda ja vöita. Parim kättemaks vihale on naer. Öudne löpp on oluliselt parem kui löputu öudus. Önn ei ole mitte see, et me kunagi ei kuku, vaid see, et peale igat kukkumist me töuseme uuesti. Ma mäletan köike selgelt, kunagi oli köik värviline, kas nüüd on värvid kadunud vöi olen ma värvipime.
Kui ei ole armastust, siis üldse mitte kokku kolida. Parem lõpetada suhe kohe alguses, ja seda poleks vaja pärast kahetseda. Aga kui ikkagi armastad, siis ürita anda oma elukaaslasele kõike seda, mida ta tahab. Ja ürita tal aidata areneda hingelise lähedusega. Kui sellest midagi välja ei tule, siis järelikult te pole ka üksteise jaoks loodud.» Aga mille järgi mees tunneb, et naist armastad? «Sellest saangi aru, et ma väga muretsen tema pärast ja alati andestan, kui võimalik.» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu
Õnne ei saa osta raha eest. Seepärast meil ongi pangakaardid. Tüdruk , kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! Inimese pisaraid ei peata miski, kui hinges on tõeline valu. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga maksan kätte ja unustan! Ma andestan, kuid ei unusta. Otsides paremat, kaotad ka selle, mis oli hea! See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. Näkku ütled südamesse läheb. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad.
# Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid alati näha, aga sa tead, et nad on alati sinuga. # Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid on paljugi väärt. # Sõbrad ei ole need , keda kohtad tipus , vaid hoopis need kes on sinuga põhjas. # Elus teeme vigu me köik , ning sellega tuleb harjuda. # Elu on nagu peegel, kui sina naeratad, naeratab tema vastu. # Vaata silma ja sa näed mis on südames. # Ma haavan kuid ei purusta , ma andestan kuid ei unusta. # Elu ilma sinuta, oleks nagu tee ilma suhkruta. # Parim sõber on õde, kelle jumal sulle anda unustas. # You're my angel , You're my heart ! # Sometimes I miss you so much, I just want to rip you out of my dreams and hug you ! # Parem olla kristall ja puruneda, kui et kogu elu telliskivina müüri sees lamada... # Piisaks vaid ühest naeratusest või ilusasti ütlemisest , et muuta kellegi päev eriliseks! # tunnen, et mu maailm variseb kokku.
8. Kõik naised on loomulikult inglid, aga kui nende tiivad murtakse, istuvad nad luua selga. 9. Üdini heade inimeste silmadest peegeldub põhjatut kurbust. 10. Eks valust oska kõik jagu saada, peale selle ainsa, kes seda tunneb. 11. Tõelist valu, mis on südames ei anna pisaratega välja nutta. 12. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. 13. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. 14. Ma pole pika vihaga- maksan kätte ja unustan! 15. Ma andestan, kuid ei unusta. 16. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 17. "Sõber" on vahel sõna, millel puudub mõte. 18. When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi
..Terve elu olen ma oodanud kedagi, kes oleks just nagu sina ja lõpuks ma leidsin sind...Ma ei tahaks mitte kunagi mitte kedagi teist enda kõrvale... kui vaid sind...Sa oled mulle kõige lähedasem...kui keegi teine ma usaldan sind täielikult! MA ARMASTAN SIND! Ma ei suuda enam varsti mõelda soojale ja heale tundele . Ma ei suuda varsti enam naeratadagi . Suudan vaid nutta ja rõõmu tunda hetkeliselt . Suudan vaid olla see , kes ma pole kunagi olnud . Me kõik teeme vigu ma tean seda ja andestan inimestele väikesed möödalaskmised. Aga see, kes mulle meelega haiget kipub tegema, saab mult täie rauaga. *Ma igatsen sind alatest sellest hetkest , kui hommikul ärkan kuni hetkeni , mil õhtul uinun . Ka kogu vahepealse aja igatsen Sind . Ainus aeg , mil ma sind ei igatse , on öösel , sest sa oled alati mu unenägudes minuga . Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga
minema kõndida ja öelda sulle sama ükskõikselt nagu sina mulle sa ei tähenda minu jaoks enam midagi · Mind Ei saa iseloomustada vaid ühe sõnaga. Mind ei saa omada, sest ma ihkan vabadust. Ma igatsen kedagi, kes mul alati olemas oleks. Mulle meeldivad tähed, kuu, öö ja lõputu silmapiir. Armastan inimesi, kes ka mind armastavad. Ma võin olla miski, mida kuskil mujal ei ole. Ma võin olla keegi, keda kunagi ei eksisteeri. Ma andestan, kuid mitte kunagi ma ei unusta. Tee mulle üks kord haiget ja miski pole enam endine. Tihtipeale olen jonnakas, kiuslik ja minuga on raske, kuid see olen siiski mina. Ma võin olla su parim sõber või suurim vaenlane vali ise. Mu huulil on alati naeratus, kuid minu sisse sa ei näe. Sa tead mu nime, mitte minu lugu. · Me olime parimad sõbrannad. Sa olid mulle õe eest. Kuid ühel päeval sa läksid .. läksid kuhugi
134 nad jõudsid SamaritaineM juurde, mille ees põlev latern heitis valgust kogu sellele sillaosale. D'Artagnan peatus ja ka nemad peatusid. «Mida te soovite, härra?» küsis musketär võõra aktsendiga, ise sammu võrra taganedes. Tundmatu aktsent tõestas d'Artagnanile, et ühes osas oletustest oli ta eksinud. «See ei ole Aramis!» hüüdis ta. «Ei, härra, see ei ole Aramis. Teie hüüatusest ma järeldan, et pidasite mind kellekski teiseks, ja seepärast andestan teile.» «Teie andestate mulle!» hüüdis d'Artagnan. «Jah,» vastas tundmatu. «Laske mul edasi minna, sest teil pole minuga mingit tegemist.» «Härra, teil on õigus, teiega pole mul mingit tegemist,» vastas d'Artagnan, «küll aga daamiga.» «Daamiga! Teie ei tunne teda,» ütles võõras. «Te eksite, mu härra, ma tunnen teda.» «Oh!» hüüdis proua Bonacieux etteheitvalt. «Oh, härra, te andsite mulle sõjamehe ausõna ja aadliku tõotuse, uskusin, et võin neid arvestada.»
1643. Hello my little sunshine! 1644. Tõeliselt haiget saab elades elu, kui langeb mänguhoos silmadelt sall 1645. Some days i feel like SHIT! 1646. I'm nice, i'm hot, i'm everything you are NOT! 1647. Ma ei saa valida parimat, parim valib minu 1648. Ka purunenud hingedele paistab päike 1649. Kui ma hulluks lähen siis sinu võtan ma küll kaasa 1650. Kui sa ütled : " Ma armastan sind, " siis mõtle seda tõsiselt 1651. Ma haavan kuid ei purusta, ma andestan kuid ei unusta 1652. Naised andestavad kuid ei unusta, mehed unustavad kuid ei andesta 1653. Now i can see, how fake he can be 1654. Armastus on nagu unenägu. See lõpeb alati parimal hetkel 1655. Sõprusest armastus võib saada, aga armastusest sõprus kunagi! 1656. Ma ei tea enam mis on armastus, sest sellega kaasnev valu on muutnud kõik armastuse mu sees valuks 1657. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegustest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku
Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama
annaabi.ee 
