See on tunne, mis paneb unustama reaalsuse ning, mis muudab inimesi haavatavaks. Kriemhildi armastus oma mehe Siegfriedi vastu oli puhas ja tõeline. Siegfried oli ta elu, ta maailm, ta armastus. Mehe mõrvamine oli ränk hoop, mis tekitas temas raevu ja tahtmist süüdlastele kätte maksta. Kriemhildiga käituti julmalt: talle valetati, kasutati ära ja mis kõige hullem kuritarvitati tema usaldust. Talle kõige lähedasemad inimesed olid teinud midagi täiesti andestamatut. Kriemhild ei teadnud enam, keda usaldada ja keda mitte ning see tekitas temas meeleheidet ja hirmu. Ainult kõige paremate kavatsustega oli ta avaldanud oma kallima nõrga koha, soovist teda kõigest kaitsta. Kriemhild tundis, et Hagen ei peatu enne kui ka teda tabab sama saatus mis Siegfriedi. Küsimus oli ainult selles, et kumb hakkab esimesena tegutsema. Kriemhildil ei jäänud muud üle kui teha mehe tapjatele sama valu, mis talle oli tehtud. Tal ei
asjade arutamisel sõnaõigust. Keegi pole ilmeksimatu ja just nendel hetkedel kui on karta valet käitumist peavad mängu astuma nõrgema soo esindajad ning meest suunama. Nora võltsis oma isa allkirja selleks, et mitte kaotada kallist lähedast. Maailm on alati olnud täis inimesi, kes on valmis end teiste eest ohverdama. Vastu saavad nad tehtud heateo asemel väljapoole avatud ukse ja kaasa raskest olukorrast väljaaidatu kinganumbri, kuna on teise arvates saatnud korda midagi andestamatut. Loomulikult ei ole seaduse rikkumine õige, kuid inimese elul on rohkem väärtust kui hulgal valesti täidetud paberitel. Noor ema oli oma mehe mängukann. Talle isegi meeldis, sest ta ei osanud teisiti. Nende lapsed olid omakorda naise nukkudeks. Ja nii elati päevast-päeva oma nukumajas soovimata avada silmi mujal toimuva ees. Nora pidi särama oma mehe jaoks olles alati imearmas ja hoolitsetud.
lastele. Kui neile anda kõik kätte mida nad tahavad, siis jääbki neile selline harjumus sisse nagu nad peaksid saama kõike mida nad tahavad. Laste vastu ei tasu olla väga järeleandlik ja mitte ka liiga karm. Kui rääkida karistusmeetmetest, siis millegipärast on ära keelatud laste peal kasutada füüsilist karistus ning see on ka millegipärast märgitud nüüd füüsilise vägivalla nime alla, mis poleks tegelikult õiglane. Aga mis saab siis, kui laps teeb kellelegi midagi väga andestamatut? Kas siis tuleb lapsele see ainult sõnadega selgeks teha? Minu poolt oleks vastuseks ei, sest kõik lapsed ei pruugi kuulata ning sa ei tea kakunagi, et kas ta võib midagi sarnast veel kord lähimal ajal uuesti teha. Siis tulebki võtta käsile füüsiline karistus. Jaan Sild Lapsed, keda on kasvatatud sõnadega, ei pruugi tulla nendest häid lapsi, sest nad ei ole karistada saanud valesti tehtud asjade eest (valesti tehtud asjade all pean silmas lõhkumine,
annaabi.ee 
